Neil päevil oli Tallinnas käimas linnahalli ja selle ümbruse arendamisest huvituva Tallinn Entertainment LLC esindaja arhitekt Jack Weinand.

Eesti Päevalehega kohtudes keskendus Weinand peaasjalikult linnahalli asukoha kiitmisele. Ta kinnitas kätt südamele pannes, et linnahalli väljanägemises ei tule muutusi. „Tuleb küll palju renoveerimist, sest linnahall ei ole just kõige paremas seisus,” märkis Weinand. Suuremad muutused on seotud jäähalliga, sest sellele on kehtestatud kõige vähem piiranguid.

Samal ajal on linnahalli saatuses äärmiselt palju lahtisi otsi. Alates arhitektidest endist – Weinand ei soostu ütlema, mis töid on ta seni teinud. „Olen küll üks tiimist, kuid kogu meeskond ei ole veel kokku pandud. Anname rohkem infot, kui lõplikud otsused on langetatud,” põikles ta.

Surve linnale

Praegu on Tallinn Entertainmentil käsil tehingu usaldatavuse kontroll (due diligence) ja nn eksklusiivsusperiood, mis kestab aasta. Selle aja jooksul peavad osapooled eksklusiivselt läbirääkimisi tehingu vormi, tähtaegade ja tingimuste üle. See tähendab, et ettevõte sisuliselt alles tutvub projektiga ja tingimuste mittesobivusel võib tehingust probleemideta taganeda.

„Nii kaua, kui lepingut pole alla kirjutatud, pole miskit kindlat,” möönis Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd. „Eelleping on sõlmitud ja oleme veendumusel, et läheme projekti ja läbirääkimistega edasi nii, et mais oleks leping sõlmitud. Praegu pole küll põhjust kahelda, nii et ootame nende ettepanekuid.”

Eesti Päevalehe käsutuses on Tallinna ja Tallinn Entertainment LLC vahel sõlmitud kokkulepe, mis näitab mitut tekkida võivat lühist. Esiteks rahaasjad. Veel ei ole teada, kas Tallinn Entertainment sõlmib linnaga 99 aastaks hoonestusõiguse lepingu ja firma maksab „pärast tehingu lõpuleviimise kuupäeva mitte üle 40 miljoni krooni. 5–99 aastat pärast tehingut hoonestusõiguse aastatasu mitte üle 10 miljoni Eesti krooni”. Seega on kehtestatud küll lagi, aga mitte miinimumtasu – olgu selleks või üks kroon.

Teine võimalus on, et linn saab hoonestusõiguse tasu ja majanduslikku tulu Tallinn Entertainmenti tegevusest. Juhul kui see käiku läheb, arvutatakse hoonestusõiguse tasu kehtestatud maa maksustamishinna alusel selliselt, et hoonestusõiguse tasu moodustab maksustamishinnast äri- ja tootmismaa puhul 5%, transpordimaa puhul 4% ja muudel puhkudel 2% (kokku 2,5 mln krooni) aastas. Aga kõik otsad on jäetud lahti.

Veel sisaldab kokkulepe äärmiselt kummalist fakti – kui pooled ei jõua eksklusiivsusperioodi jooksul kokkuleppele ja tehing jääb poolte vahel sõlmimata, ei või linn kaheksa kuu jooksul alates eksklusiivsusperioodi lõppemisest sõlmida kinnistute või seal paiknevate ehitiste suhtes tehinguid ega kokkuleppeid kolmandate isikutega. Juhul kui linn rikub nimetatud tingimust, sõlmides kokkuleppe kolmanda isikuga, kohustub linn tasuma Tallinn Entertainmentile 10% kolmanda isikuga sõlmitud lepingu väärtusest (mille peaks idee poolest linnale tasuma see kolmas isik). Aga tulemuseks on siiski korralik surve linnale – kui ise ei taha, siis teised ka ei saa.

Samuti on olemas veel üks hõlbus tehingust taganemise tee. Eksklusiivusperioodi kestel on keelatud avaldada teateid või muul viisil avalikustada kokkuleppe ja tehingu sisu. Konfidentsiaalsussätete rikkumise korral on Tallinn Entertainmentil õigus kokkuleppest kohe taganeda.

Praegu sõlmitud eellepingu järgi soovib Tallinn Entertainment linnahalli piirkonda arendada kahes etapis – esimeses järgus tehtaks valmis kontserdisaal, vabaajakeskus, konverentsikeskus, restoranid, parkimismaja, promenaad ja lukshotell. Teine etapp näeks muu hulgas ette sadama ehitamist.

Ameeriklaste miljardiprojekt

Peakorter maksuparadiisis

Omanik kosmeetikaärimees

•• Linnahalli ja selle ümbruse arendamisest huvitub maksuparadiisina tuntud USA Delaware’i osariigis registreeritud Tallinn Entertainment LCC.

•• Tehingu eeldatav maht on miljard krooni.

•• Tallinn Entertainmenti taga on Ronald S. Lauder, kes on üks maailma suuremaid kunstikollektsionääre ning ülemaailmse iluäri Estee Lauder Companies Inc. enamusaktsionär ja juht.

•• Asjaga on seotud ka Eestis sün­dinud jurist ja pankur Roman Pipko.