Riik hüvitab pankrotistunud Maapanga erahoiustajatele täiendavalt kuni 100 000 krooni ja omavalitsustele kuni 350 000 krooni. Kohalike omavalitsuste eelarvest finantseeritavatele hoolekande, haridus- ja tervishoiuasutustele maksab riik välja kogu panka jäänud raha.
Ühispanga ja Tallinna Panga kontorid hakkavad erahoiustajatele ja kohalikele omavalitsustele raha välja maksma hiljemalt 29. juulist. Omavalitsuste eelarvest finantseeritavad hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutused võivad raha järele minna hiljemalt 22. juulist.
Enamik Maapanga üle 91 000 hoiustajast saab oma raha lõpuks täies ulatuses tagasi.
Füüsilistele ja juriidilistele isikutele kompenseerib riik lisaks varem lubatud 20 000 kroonile veel kuni 100 000 krooni. Selle summa juures arvestab riik 20 protsendi suurust omavastutust. Kui isikul oli Maapangas näiteks 145 000 krooni, siis 20 000 krooni saab ta kätte täies ulatuses ja ülejäänud 125 000 kroonist kompenseerib riik 100 000, tõi rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep näite.
“Hüvitamiseks võtsime kasutusele eelarvega eraldatud 100 miljonit krooni ja eelmisest korrast üle jäänud 46 miljonit krooni,” selgitas majandusminister Jaak Leimann.
Eesti Panga nõukogu otsusega on Maapanga kriisi lahendamiseks eraldatud täiendavad 60 miljonit krooni, kuid selle eraldamise lisaeelarve kaudu peab otsustama Riigikogu. “Tuleme selle 60 miljoni krooni juurde augusti lõpus – septembri alguses,” ütles Leimann. Riigikogu tuleb pärast suvepuhkust esimest korda kokku 14. septembril ja valitsus on valmis oma ettepanekud selleks ajaks ka esitama.
Leimanni sõnul tellib valitsus seoses Maapanga pankrotiga eksperthinnangu rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdilt. “Tahame saada erapooletu hinnangu panga põhjamineku põhjuste kohta. Kui me selle tellime Eesti Pangalt või rahandusministeeriumilt või küsime pankrotihaldurilt, siis kardame, et me ei saa kogu tõde teada,” ütles Leimann.
Lellepi sõnul ei otsi eksperdid analüüsi tulemusena süüdlasi, vaid annavad soovitusi edaspidiseks. “Uurimine selgitab, milliseid samme peaks vältima ja mida peaks muutma seadusandluses,” rääkis Lellep.
