Näiteks tuleb Männiku karjääride juures asuva hiiglama vahva kivirahnu juurde pääsemiseks praegu jätta auto ladude territooriumile ning minna jalgsi poolteist kilomeetrit.

“Kes teab, oskab sinna minna, aga enamik tõenäoliselt ei teagi seda,” pakkus Pevkur.

Ümberkaudsed inimesed on omal algatusel piirkonna osaliselt puhke- ja väljaelamisalana kasutusele võtnud, suveti supeldakse järvedes. Paraku on see kant ka reostunud.

Kohad, kus liiva ei kaevandata ning kuhu polügoon ei ulatu, tuleks linnajuhtide hinnangul puhastada, elanikele ligitõmbavaks teha ning kõikjale korralikud viidad panna.

Rannad soovitab töögrupp avada Tammemäe järve läänekaldal ja Raku järve kirdekaldal.

Kaalumisel motosport

Praegu analüüsib töögrupp liivikute ja järvistu veeressursi säilitamise uuringut.

Uuringu koostajad on soovitanud peale suplusrandade ja matkaradade mõelda ka veemotospordi võimalustele ning autodroomi rajamisele, kuid see nõuaks Pevkuri hinnangul keskkonnamõjude lisaanalüüsi.

Pevkur lootis, et puhkeala arendamine võiks pihta hakata 2006. aastal. Töö hinda ei osanud ta ennustada.