Männiku karjääri tuleb puhkeala
Tühjaksjooksmise vastu otsitakse abinõusid
Säästva arengu ja planeerimise ameti infrastruktuuri osakonna juhtivspetsialisti Ingrid Jakobsoni sõnul on juba praegu valmimas eksperthinnang Raku-Männiku järvede olukorra kohta, kuid juulikuuks peab valmima veel abinõude plaan veetaseme säilitamiseks.
Veetaseme stabiliseerimiseks plaanitakse paigaldada järvedele regulaatorid. “Kui järvedele veeregulaatoreid ei paigaldata, jäävad lõunapoolsest järvest alles vaid liivaaugud,” ütles Jakobson.
Põhjus on Jakobsoni sõnul selles, et tegu on aktiivse liivamaardlaga, kuhu varem liivakaevandamislube välja andes veekaitsenõudeid ei esitatud.
“Kvaternaarne põhjavesi levib karjääris liivades. Kui kogu liiv välja võetakse, tekib pinnaveekogu. Ja kui seda ei reguleerita, siis jookseb see tühjaks,” ütles Jakobson.
Järvedest voolab praegu vesi ära Ülemiste järve, Pääsküla ja Vääna jõkke.
Keskkonnaekspert Madis Metsuri arvates toob kooskõlastamata tegevus enamasti kaasa soovimatuid tagajärgi. Liiva koordineeritud kaevandamisega on aga võimalik säilitada vee reservvaru Tallinna linnale ja luua puhkealad linna ja Saku valla maadele. Osa liivavarusid jääb seejuures paratamatult kaevandamata, kuid selline kompromiss on hea elukeskkonna tagamiseks hädavajalik.
Raku järve näol on tegu Tallinna joogivee reservvaruga, mille veest peaks linnale praegu häda korral jätkuma umbes 100 päevaks, pärast mida peab järv kaks aastat taastuma.
“Meie ehk Tallinna huvi on, et veeressurss säiliks, selleks tulebki luua abinõude süsteem,” ütles Jakobson. Regulaatorite paigaldamine peaks Jakobsoni sõnul jääma liivakaevandajate ülesandeks.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsepp on Päevalehele öelnud, et liivamaardla aktiivsete varude väljakaevandamine on oluline. “Tallinna lähedal võib aktiivseid varusid ühe käe sõrmedel üles lugeda, neid ei tohiks ära raisata,” ütles Raudsepp.
Liivakaevandamise lõpetamisel võib ehitamise hind Tallinnas kohe tõusta, sest järgmine kaevandus on palju kaugemal.
Kuid järved ei huvita kaugeltki vaid SAPA-t ja liivakaevandajaid. Omad huvid on ka ümberkaudsetel valdadel, Nõmme linnaosal ja kaitseväel, kelle polügoon asub suurel osal maa-alast. Valmiv eksperthinnang peab paika panema ka selle, kuhu sobivad puhkealad, kuhu liivakaevandamine ja kuhu sõja-väe tegevus.
Supelranna rajamine joogiveevaru ei mõjuta
Näiteks on kaitseväel kavas järvede äärde ja Männiku rabale rajada lasketiir ning tankipolügoon. Linn aga soovib alale valgustatud suusa- ja matkaradu, matkaonne ja lõkkeplatse, et praegune “isetegevuslik puhkeala”, mis on räämas ja hooldamata, seadustada.
Puhkeala arendamise vastu pole spetsialistidel midagi.
“Puhkealasid võib teha, sest järved on vaid hädaolukorra veereserv, meil on tähtis säilitada see ressursina. Beachina võib selleks planeeritud kohtasid kasutada, lihtsalt kui tekib vajadus, pannakse sellele piirangud,” ütles Jakobson.
Madis Metsuri sõnul on veemass nii suur, et rannategevus vee kvaliteeti oluliselt ei mõjuta.
Nõmme linnaosavanema Hanno Pevkuri hinnangul on tegu suure potentsiaaliga puhkepiirkonnaga.
Puhkeala arendamist toetab ka ekspertarvamus, mille kohaselt on Raku järve põhja- ja ida-osa võimalik võtta puhkealana kasutusse eeldusel, et liiva kaevandamist ei laiendata Raku järve ja Raudalu maantee vahelisel alal.
Samuti peab eksperthinnang oluliseks avada Männiku järvede idaosa rahvale. “Kogu projekti lõplikku valmimist on raske ajaliselt prognoosida, kuna huvisid on palju ja pidevalt midagi muutub,” ütles Pevkur.
Ehkki huvi Raku-Männiku järvistu korrastamiseks on suur, ei liigu asjad reaalselt paigast enne, kui erinevad huvigrupid on selgeks rääkinud oma soovid ja reaalsed võimalused.
Raku järve vesi Ülemistest puhtam
Tallinna strateegilise joogiveevaru, Raku järve vesi on ekspertide hinnangul Ülemiste järvest puhtam.
“Toorvee kvaliteet on parem kui Ülemistes, aga seal on kindlasti suur rauasisaldus,” ütles SAPA spetsialist Ingrid Jakobson. Ehkki vajalik on veetöötlusjaam, on vee puhastamise kulutused väiksemad. Ülemiste järv on Jakobsoni sõnul orgaanika- ja vetikarikas.
Keskkonnakonsultatsioonifirma Mavese keskkonnaeksperdi Madis Metsuri sõnul tuleb Ülemistesse Pirita ja Jägala jõe ning põldude vesi, mistõttu selle kvaliteet on rohkem mõjutatud.
“Sinna ikka reostust tuleb,” nentis Metsur.
