Margus Allikmaa: tahame pakkuda erakanalitest paremat sisu

Viieks aastaks ERR-i juhiks tagasi valitud Margus Allikmaa rääkis rahamurest ja kvaliteedi kasvust. ERR-i uudised peaksid hakkama ise teemasid tõstatama ja originaaluudiseid tootma. Uus maja aitaks uudiste kvaliteeti tõsta, ent Allikmaa eelistaks suunata raha parema sisu tootmisse.

Alati on olnud jutuks raha: rahanappus, palgad ja uus maja. Majandusprognoos ei tõota ühelegi riigieelarvest raha saavale asutusele väga head. Aga unistage siiski: kui palju peaks suurenema riigi toetus, et saaks tõsta palku ja ehitada uus maja?

Rääkides sellest, kuhu raha panna, on esimene unistus ikkagi seotud ETV2-ga, mis on praegu poolik või veerand alguses kavandatust. Kui me algul rääkisime 60–80 miljonist kroonist, siis tegelikult startisime 15 miljoni krooniga, mida on vahepeal ka 15% vähendatud. Oma teise telekanaliga elame jube vaeselt – see on tegelikult ime, mida [ETV2 peatoimetaja] Marje Jurtšenko on sellega teha suutnud.

On olnud ju mõtteid viia näiteks spordiülekandeid vaikselt üle ETV2 kanalile. Ülekannete jaoks on selle aasta eelarves raha juurde leitud.

See on ainult olümpiamängude jaoks. Järgmise aasta eelarves ei pruugi seda rida üldse olla. Ja kui me viime ühe asja esimesest programmist teise, tuleb auk esimeses ka ära täita.

Näitate ühe korra veel kordust sarjast „Südameasi”?

Nojah, lõpuks võib ju nii mõelda, et ostame neli-viis filmi ja paneme kogu aeg käima. Ei, sellest ei tule midagi välja. Programmi täitmiseks on palju rohkem raha tarvis. Ja kui programmi tegemiseks on raha rohkem, tähendab see inimestele rohkem tööd ja rohkem palka.

Kui palju jäävad ERR-i palgad maha erasektori palkadest?

Ma ei oska öelda, kui palju maha jääb, ega me ju ei tea neid. Mingid luureandmed on ja eks me kuuleme ka nendest, kui me tahame mõnda inimest siia meelitada. Ma arvan, et need on enam-vähem samas suurusjärgus.

Enam-vähem samas suurusjärgus? Siis ju probleemi justkui pole?

Siin on kaks asja: tegelikult on erakanalitel samamoodi suur mure. Ega neil see mängumaa palju suurem ole, sest tulud langesid kriisiaastatel ka nendel. Teisalt aga olid meil ühinemise hetkel raadios palgad päris suure jupi võrra maas. Vaikselt hakkasime neid järele tõstma, aga enne tuli kriis peale ja vahe on jäänud ikkagi sisse. Just eile (teisipäeval – toim) ütlesin ma üldkoosolekul välja, et kui peaks avanema võimalus kõigepealt palgad taastada ja seejärel tõsta, siis ennaktempos tuleb raadiopalgad tõsta järele telepalkadele.

Kas teletöötajad ei kasuta skeemi, et saadet saab produktsiooni firma kaudu sisse osta ja siis saavad nad selle kaudu lisaraha?

Ei, lisaraha see meie töötajatele ei anna.

Need produktsioonifirmad on ju ka tihtipeale oma töötajatega seotud?

Ei, enam ei ole. Kunagi olid. Inimene, kes töötab siin, töötab siin ega teeni produktsioonifirmade kaudu enam midagi. See on fakt. Küll aga kui nad teevad siin rohkem saateid, saavad põhipalka ja lisasaateid tehes juurde. See kehtib igal pool: kui sa teed lisatööd, saad lisaraha.

Üks arengukavas käsitletud punkt on uudiste kajastamise mobiilsemaks muutmine, mis tähendab ka internetiportaali arendamist. Kas ERR-il on ühel hetkel lootus hakata konkureerima Delfi ja Postimees Online’i uudistega?

Ma ei usu, et see on eesmärk – nendega konkureerima hakata. Pigem on praegu küsimus selles, et kui me pakume siin avalik-õiguslikku sisu ja meil on missioon täita, siis peame jõudma valdava osani elanikkonnast. Kui areng on selline, et väga suur osa inimestest istub internetis või kasutab muid moodsaid vahendeid, siis me peame ka seal sisu pakkuma. Elanikkonna vaatevinklist on see tervitatav, kui on olemas veel üks avalik-õiguslik kanal, mis eeldatavasti on palju tasakaalustatum, kontrollitud, vähem meelelahutuslik ning vähema müraga.

Ehk siis pigem valgete uudiste portaal?

Ma ei tahtnud seda valge-kollase uudise mõistet sisse tuua.