Masu on jätnud inimesed õigusabita
71-aastane Liivi heitis kolmapäeva hommikul seljakoti selga ja asutas end bussi peale, et sõita oma Valgamaa talust Tartusse raekotta. Ei, mitte linnapea vastuvõtule, vaid saama tasuta õigusabi – midagi, mis peaks olema tema põhiõigus, kuid mida ta oma kodukohas siiski ei saa.
Vaevalt kohale jõudnud ja nõustajate juurde sappa võtnud, hakkas Liivi muretsema, kas jõuab ikka 13.20 bussi peale, mis ta maale tagasi viib. Kui ta peaks sellest maha jääma, siis enam koju ei saagi. „Kus siis vanainimene saab endale juriidilist abi lubada!” ohkas ta sabas oma järjekorda oodates. „Juristide tunnihind on 100–150 eurot, pension on meil 250 eurot!” Juriidiline mure on teda vaevanud juba pikemat aega ja selle lahendamata jäämine tekitab talle rahalisi raskusi. „Nii palju kui mind siiani on nõustatud, soovitatakse ainult kohtusse pöörduda. Aga kus võtab pensionär kohtuskäimise raha?” jätkab Liivi küsimuste esitamist.
Juristide liidu korraldatud Tartu-üritusel kasutas ta võimalust kergendada murekoormat notar Priidu Pärna abiga, kes aitas tal oma juriidilistes võimalustes selgust saada. „Sain natuke targemaks küll,” rõõmustas Liivi konsultatsioonilt naastes. „Igas linnas võiks olla üks koht, kus saaks juriidilist abi, mitte et peab selleks sõitma kohale Valgamaalt!” arvas juba bussijaama ruttav Liivi, kelle sõnul on see eriti vanainimestele praeguse liikluskorraldusega ikka väga keeruline.
Seitse suuremat linna
„Raske majanduslik olukord ja töötus on märgatavalt tõstnud abivajajate hulka ning samas kahandanud õigusabi kättesaadavust ja inimestel puudub võimalus adekvaatset õigusabi saada,” kahetses juristide liidu direktor Krista Paal, kes võttiski seetõttu kätte ja korraldas tasuta õigusabi projekti Õigusring, mille raames külastatakse kokku seitset suuremat linna. Rahastus saadi Avatud Eesti Fondist. Üleeile oli Tartus kohal kümme eri valdkondadele spetsialiseerunud juristi, tasuta nõu anti nii perekonnaõiguse, pärimisõiguse kui ka näiteks korteriühistute probleemide kohta. Oma järge ootavad veel Pärnu, Narva, Jõhvi, Sillamäe, Võru ja kolm korda korratakse üritust Tallinnas.
Tartus olid peamised pöördujad just vanemad inimesed, nõu sai 59 inimest.
Palju küsiti kohtusse pöördumise kohta ja mis teha, kui korter on ära kingitud. Esitati küsimusi käenduste ja laenude kohta, mida ei osata õigel ajal vaidlustada, ühisvara jagamise, testamendi tegemise ja palju muugi kohta.
Juristid leidsid ühiselt, et olmeõigusabi saamisega on tõsiseid probleeme, kohati ei tea inimene sedagi, millisesse ametiasutusse tal tuleks pöörduda.
Juristide liit on küll aastate jooksul koostöös justiitsministeeriumiga püüdnud edendada kohalike omavalitsuste juurde õigusabipunktide loomist, kuid masu ajal on need kaotatud. Neid hakati looma 2000-ndate algusest ja 2008. aastaks oli maakonnakeskustesse rajatud 12 punkti, siis aga lõpetati nende rahastamine. Selle kompenseerimiseks otsustati internetis käivitada tasuta õigusabiportaal www.juristaitab.ee.
Kuid nagu üleeilsel nõustamisüritusel selgus, ei saa paljud inimesed siiski internetti kasutada ja vajaksid näost näkku nõustamist.
Minister: taastame õigusabipunktid
„Vähekindlustatud inimestel peaks olema võimalus saada esmast õigusnõustamist ka sellistel juhtudel, kui nad mingil põhjusel interneti võimalusi kasutada ei saa. Seetõttu oleme järgmise aasta eelarves suurendanud just vähekindlustatud isikutele esmase õigusabi rida – 85 000 eurot ehk kolm korda rohkem kui seni. Kuulutame kohe aasta alguses välja konkursi, eesmärgiks just nn tasuta õigusnõustamise punktid luua,” ütles justiitsminister Kristen Michal Eesti Päevalehele.
