Merepiiri nihutamisega mängiv välisminister toob valitsusse üksmeele asemel vastuolud
Homme peaks valitsus ütlema üksmeelse jah-sõna Läänemere gaasijuhtme trassi uurimisele. Või ütlema üksmeelse ei. Või lükkama otsustamise kas või mõne päeva võrra edasi, kuid üksmeelele – konsensusliku otsuseni – on lubatud, nui neljaks, jõuda. Varuaega vastuse andmiseks on veel nädal.
Eilse päeva jooksul selgines mitme, otsustamisel olulise sõ-naga osapoole seisukoht – vähemalt osaliselt. Välisminister Urmas Paetilt ehk välisministeeriumist tuli viide jaatavale vastusele, mis jättis samas otsa justkui lahti ja Eestile tulevikuks taganemistee. Mille muuna võtta ähvardust territoriaalvett tulevikus laiendada ja uuringuid praeguses territoriaalmeres keelata? Paet rõhutas, et Eesti ei annaks uurimisloaga ehituseks vähimatki lubadust.
Peaminister Andrus Ansip võis Eesti Päevalehe andmeil nädala algul kalduda rohkem ei-sõna suunas, nagu eriti jõuliselt on viimasel nädalal nõudnud Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ning algusest peale sama ultimatiivselt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Eile sai Ansip aga president Toomas Hendrik Ilveselt kindlust toetada erakonnakaaslasest välisminister Paeti soovitavat jah-sõna. Ilves viibutas näiliselt läbi lillede, aga tegelikult päris otse Laari suunas näppu: ärgu ajagu sisepoliitikat välispoliitikaga segi. Seda tõlgendati eile ka üsna ühemõtteliselt Kadrioru soovitusena vastata Nord Streamile jah.
Vastaste kohtumine
Eile kohtusid Eesti Päevalehe andmeil omavahel ka Laar ja Ansip. Mis võiks olla see tingimus, mis paneks Laari oma viimase nädala sõnu sööma ning homme IRL-i ministreid valitsuses jah-sõnaga soostuma? Laar kinnitas samas Eesti Päevalehele, et IRL pole uurimisloa osas seisukohta muutnud ja kui valitsuses läheb hääletamiseks, hääletab ta kindlalt vastu.
Toompeal küll vihjatakse, et IRL-i ministrite seas võib olla selles kahtlejaid, kuid on vähetõe-näoline, et valitsuses seda hääletusel välja näidatakse. Täna koguneb IRL-i fraktsioon taas.
Täna saab kokku ka kolmanda koalitsioonierakonna, sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsioon. Neilt eeldatakse, et nad soovitavad Nord Streami uuringutele anda rohelist tuld.
Homme seisab valitsus ilmselt silmitsi tõsiasjaga, et konsensuslikku otsust langetada on peaaegu võimatu. Kuigi viimasel nädalal on hakatud taas spekuleerima IRL-i ja Keskerakonna koalitsiooni võimalikkuse üle, ei ole tegelikkuses praeguse valitsusliidu lagunemine ehk Ansipi kukutamine kellelegi tegelikult kasulik.
Gaasitoru küsimuses kõiguvad arvamused äärmusest äärmusesse. Ühes otsas on tõsised jutud rahvusliku julgeoleku teemal, lähtudes pikast perspektiivist Eesti riigi jaoks. Räägitakse MRP-lepingu kordumisest, vähemalt majanduslikus mõttes. Aga viidatakse ka, et pole mõtet omavahel piike murda, sest gaasitoru ehituseks venelastel nagunii raha pole, või teisipidi: toru ehitatakse ka ilma Eesti nõusolekuta. Ühtlasi väidetakse, et venelased kasutavad praeguses seisus gaasitoruga seonduvat, et mustata Eestit Euroopa ees.
Eesti Päevahele andmeil on välisministeeriumis valminud teinegi, eitav vastus Nord Streamile. Ka Paet hoidis eile õhtul teleuudistes esinedes mõlemad võimalused lahti.
Klassiku mõtet kasutades võiks ju Eesti Nord Streamile öelda: oleks kodust ära läinud, kui teadnuks, et allkirja küsima tulete. Paraku pole Eestil kusagile ära minna.
Kommentaar
Heiki Lindpere
mereakadeemia teadusprorektor
Kui Eesti ei oleks 1993. aastal taandunud Soome lahes keskjoonest ja oleks viinud oma territoriaalmere välispiiri sinnani välja, siis oleks tegemist Eesti enda otsusega, kas lubada uurimist või mitte, ja saaks ise dikteerida tingimusi. Me peame eristama taotlust mereuuringute jaoks ja taotlust gaasitoru rajamiseks. Need on kaks eri juhtumit selles mõttes, et põhimõtteliselt on olemas erinevad õiguslikud alused, et eitavat vastust anda.
Tavaliselt peaks rannikuriik andma uuringuteks nõusoleku, keeldumise aluseks on seaduses toodud konkreetsed põhjused. Eesti valitsus peab põhjendama ära-ütlemise motiive, kuigi rannikuriigil on diskretsiooniõigus. Keegi rannikuriigi eest otsustada ei saa, ükski kohus ei saa sundida rannikuriiki oma otsust muutma.
Ehitamisest keeldumise puhul on kaks õiguslikku alust. Esimene võimalus tekib siis, kui rannikuriik tahab ise uurida ja kasutusele võtta just nimetatud ala ja tal on põhjendatud meetmed juba tarvitusele võetud. Teiseks peab olema tagatud merekeskkonna normaalne kaitse ja säilimine. Viimase instantsina on keskkonnamõjude hindamise aruande tõlgendamise õigus Eesti majandusvööndis Eesti valitsusel.
Ministeerium tuletab
meelde merepiiri
Välisministeeriumis valminud eelnõu kohaselt saaks Venemaa-Saksamaa gaasijuhet rajav Nord Stream AG loa korraldada uuringuid Eesti majandusvööndis, kuid peab gaasijuhtme ehitamist pigem ebatõenäoliseks, viidates merepiiri laiendamisele.
“Kui gaasitrassi ehitamine hakkab oluliselt segama territoriaalmere kitsendamise eesmärgiks olnud vaba laevatamist (ankurdamise keelualad, oht laevadele vms), siis ei pea Eesti võimatuks territoriaalmere kitsendamise reÏiimi muutmist,” seisab välisministeeriumi memorandumis.
Kui mereliste tegevuste pidev kasv, sealhulgas tihenev laevaliiklus Soome lahe sadamatesse, aga ka katsed kasutada Eesti mandrilava viisil, mis oluliselt piiraks Eesti võimalusi kontrollida oma mereala ja mandrilava kasutamist, tekitab vajaduse kehtestada rangemat kontrolli merealade kasutuse üle, kaalub Eesti kehtestada territoriaalmerd maksimaalselt.
Sel juhul on Eestil võimalik meresõiduohutuse tagamiseks ja keskkonnareostuste vältimiseks võtta territoriaalmeres rangemaid meetmeid, kui oleks võimalik majandusvööndis.
2005. aasta 28. detsembril pakkusid Hardo Aasmäe, Igor Gräzin, Heiki Lindpere ja Juhan Parts Eesti Päevalehes välja sama lahenduse, “astumaks vastu Saksa-Vene gaasitrassi rajamisega kaasnevatele keskkonna- ja julgeolekuriskidele”.
15 tingimust uurimisele
•• Välisministeeriumis valminud otsus nõustuda teaduslike mereuuringutega sisaldab muu hulgas ka 15 tingimust, millele peavad Nord Streami uurimised vastama.
•• Muinsuskaitseameti andmete kohaselt jääb uuringuala vahetusse lähedusse kaitsealune laeva-vrakk Stella Maris, mille kaitsevöönd on 300 meetrit. Samuti asuvad uuringualal kaks ajutise kaitse all olevat laevavrakki: Uisko ning Berkut. Lisaks neile on veel kaks laevavrakki, mis võivad vastata mälestiste tunnustele.
•• Nord Stream peab lubama Eesti esindajatel viibida uurimislaevadel ja võtta osa uurimistöödest ning tagada Eesti esindajate vaba juurdepääs kõigile uurimisseadmetele ning -andmetele.
Arvamusi
Toomas Hendrik Ilves
vabariigi president
•• “Eestis ei tooda oluliste välispoliitiliste küsimuste lahendamist erakondlike hetkehuvide ohvriks.“
Mart Laar
IRL esimees
•• “Argument, et Eesti võiks anda jaatava vastuse uurimisele ning eitava gaasijuhtme rajamisele, on kahjuks naiivne.“
Andrus Ansip
peaminister
“Venemaa ei tohiks nii arrogantselt suhtuda. Jääb mulje, justkui ei tahakski nad gaasijuhet rajada.“
Urmas Paet
välisminister
“Eesti ei tee takistusi keskkonnamõjude hindamiseks vajalike mere-uuringute ja analüüside andmete kogumisele.“
