Praeguse seisuga on kolmest mereväe laevakaitsemeeskonnast vaid ühel (LKM-2, mille ülem ma olin) olnud tõsisemaid kokkupuuteid piraatidega, nende vahistamiste ja rünnakuvõimekuse elimineerimise näol. LKM-2 puutus kokku kolme erineva piraatide grupiga, mille tulemuseks oli 20 piraadi vahistamine ja viie pantvangi vabastamine.

Kaubalaevad kutsuvad ettenähtud protseduuride järgi abi piraadirünnakute korral merekanali 16 kaudu. Rünnakukatseid on oluliselt rohkem kui õnnestunud kaaperdamisi, mistõttu hädakutsungeid on tihti kaubalaevadelt kuulda.

Kaubalaevad, kellel on pardal sõjaväe taustaga eraturvafirma meeskonnad, oskavad reeglina õigesti ja õigeaegselt hädaolukorrast märku anda.

Kuidas kirjeldaksite piraate, kes on kätte saadud või kellega kokkupuuted olnud? On nad pigem vaesed kalurid või kõrilõikajad?

Raske öelda, kes need tabatud isikud igapäevaselt oma kodumaal on, kuid väga tihti tabamise korral nad väidavad end kalamehed olema. Siiski on ka isikuid, kes väidavad, et suure vaesuse ning maal valitseva nälja tõttu on nad sunnitud äraelamiseks piraatlusega tegelema. Nad on kõik selgelt alatoidetud ja väga kõhnad ning füüsiliselt nõrgad, mistõttu on raske eeldada, et nad n-ö kõrilõikajad on.

Kui hästi ja kuidas töötab mere peal koostöö erafirmade turvameestega (sh eestlastega, kes tihti on ju ise kaitseväe taustaga)?

Otsene kokkupuude eraturvafirmade ja sõjaliste üksuste vahel puudub, kui nad just ei satu samal ajal samasse sadamasse. Kuid sõjaväelise taustaga mehi kasutavad turvafirmad on kindlasti eelistatud oma professionaalsuse tõttu, kes oskavad muu hulgas ka kaubalaevu nõustada sõjaliste üksustega suhtlemisel.

Miks ei ole võimalik panna laevu konvoisse, et neid siis niimoodi eskortida ohtlikust piirkonnast läbi?

Piirkonnas on liikumas üheaegselt sadu laevu, kellel on erinevad sihtkohad, erinevad kiirused, erinevad ajalimiidid sihtkohta jõudmiseks, erinevad arusaamad riskidest jne ning nad kõik on tuhandete ruutkilomeetrite peal n-ö laiali hajutatud, mistõttu on mõeldamatu kõiki laevu konvoidesse organiseerida, kuid siiski teatud kohtades on konvoides sõitmine võimalik, nt nii Adeni lahes kui ka Punase mere lõunaosas, kus sõjalised üksused on alaliselt kohal.

Siinkohal rõhutan, et nagu kogemus ning rünnakukatsed piirkonnas on näidanud, on aktiivne lokaalne kaitse kõige efektiivsem ettevaatusabinõu, sest see tagab rünnakukatse korral laevade vahetu kaitse, sõltumata sõjaliste üksuste paiknemisest.