Ministri sõnul on õiguslikud probleemid Loksal väldanud juba vähemalt kolm ja pool aastat ning kohus on teinud linna volikogu ja selle liikmelisusega seoses 18 otsust, mis on kindlasti juba kurioosseks rekordiks. Õunapuu rõhutas, et just Loksa tõttu on kohaliku omavalitsuse seaduses mitmeid sätteid täpsustatud ja muudetud.

Tekkinud olukorras, kus linnas arvab end ühel ajal võimul olevat kaks volikogu ja linnavalitsust, süüdistab regionaalminister kohalikke poliitikuid. „Sellisesse situatsiooni on Loksa linn ise asetanud ennast ja mitte keegi teine,” hurjutas Õunapuu ja lisas, et kohalikud poliitikud ei huvitu mitte elanike heaolu parandamisest, vaid seavad prioriteediks hoopis võimu saavutamise.

Minister selgitas, et siseministeerium on Loksa küsimusega juba pikalt tegelenud ning seda eriti peale möödunu aasta 1. septembrit, mil mõlemad osapooled püüdsid üksteise võidu konkureerida selle üle, kes on õigem istungeid pidama ja kelle istungid on korrektsemalt läbi viidud. „Need kohtulahendid, mis on olemas, on küllaltki vastuolulised ja erinevatele pooltele õigusi andvad,” selgitas Õunapuu asjaolu, miks pole võimutüli siiani lahendust leidnud. Hetkel on käimas vähemalt kuus halduskohtu menetlust, lisaks on probleemidele vastuseid otsitud politseiametist, riigiprokuratuurist, finantsinspektsioonist ja kohtutest.

Riigikogu liige Jarno Laur küsis regionaalministrilt, kas valitsuse soovimatus olukorra lahendamisega tegeleda tähendab, et tegelikult ei julgeta tunnistada Harju maavanem Värner Lootsmanni sobimatust oma ametikohale või on tegemist hoopis koalitsiooni erikokkulepetega.

Õunapuu sõnul on aga valitsuse asi see, et linna arved on taas avatud ja inimesed oma palga kätte saanud. „On väga kahetsusväärne, et üks omavalitsus näitab teistele sellist halba eekuju.” Ministri sõnul on riigi võimalused kohaliku omavalitsuse tegevusse sekkumiseks piiratud. „Loksa küsimuse riigi poolt jõuga lahendamine ei ole võimalik,” selgitas Õunapuu.

Täna esitas peaminister Andrus Ansipile seoses Loksa võimutüliga arupärimise ka riigikogu liige Jüri Tamm. "Tänaseks on kujunenud olukord, mis välistab sisuliselt omavalitsuse juhtimise ning diskrediteerib usaldust riigivõimu vastu," põhjendab Tamm küsimuste esitamist.