Mis tegelikult rahvaloendusest selgus? Viis olulist tähelepanekut
Rahvaloendus on Eesti kõige detailsem andmestik, ent riigimeeste huvi selle vastu on leige.
Ehkki oodati ääremaastumist, oli üllatus tühjade külade arvukus ja tõsiasi, et tühjeneb ka Eesti keskosa.
Hoolimata eri programmidest on 20-aastaste muulaste keeleoskus veidi halvemgi kui 40-aastaste oma.
••Rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze, miks on rahvaloendust vaja?
Rahvaloendus on eriline, sest ühegi teise uuringu või küsitlusega ei saa väiksemate külade kohta nii täpseid andmeid. Teiseks on see ka inventuuri tegemine, sest kuigi registrid annavad palju infot, saame tegelikke andmeid ainult otse küsides. Registri põhjal on inimene Tallinnasse kirjutatud, ent reaalselt elab hoopis mujal.
Registripõhiste elukohtade ja päris elukohtade erinevust näitas seegi, et kui plaanisime registripõhiselt loendajaid Rae valda, siis tegelikkuses jäi neid kolm korda puudu. Seevastu Ida-Virumaal jäi inimesi üle – see näitab, et registrite põhjal me ei tea, kus inimesed elavad.
