Eesti ja Venemaa suhted on taas tõusnud päevakorda: sel suvel peaks lõpuks ometi sõlmitud saama Eesti–Vene piirileping, kõlapinda tekitas president Ilvese otsus mitte kohtuda Vene õigususu kiriku pea patriarh Kirilliga, tagatipuks põrutas mõjukas Venemaa raudteejuht Vladimir Jakunin, et Eesti poliitika on suunatud sellele, et raskendada Eesti–Vene suhteid. 

Eesti Päevaleht rääkis kõige selle taustal Moskva mõjukaima välispoliitilise mõttekoja IMEMO Euroopa Liidu riikide analüütiku Sergei Utkiniga.

Eesti välisminister Urmas Paet räägib kui ebanormaalsest faktist, et 20 aasta jooksul pole ükski Venemaa president ega peaminister Eestit külastanud eraldi visiidi käigus. Soome puhul ei jätku ühe käe sõrmi, et selliseid visiite üles lugeda. Kui piirilepingud nüüd allkirjastatakse, siis kas see suurendab sellise suure visiidi toimumise võimalust?

Ma olen nõus, et see pole normaalne, aga lähemal ajal ma kõrgemal tasemel visiiti eriti võimalikuks ei pea, sest sel pole lihtsalt mõtet. Te teate väga hästi härra Ilvese suhtumist Putinisse, mida ta pole varjanud. No kuidas te seda kohtumist ette kujutate? Miks peaksid kaks inimest, kellel on isiklikul tasandil ebameeldiv lävida, kohtuma ja suhtlema? Mis selle mõte on?

Niigi hea, et käib koostöö tehnilisel tasemel konkreetsetes valdkondades. (Ilves on Putiniga kaks korda põgusalt kohtunud Moskvas: 2007. aasta aprillis Boriss Jeltsini matustel ja 2010. aastal 9. mai paraadi järel – J. P.)

Avalehele
219 Kommentaari
Loe veel: