Kaks tundi hiljem tõmbas mees trimmeri linnaservas käima. Näokaitse ees ja trimmerikaitse masina küljes. "Võtsin sellist kõrgemat maltsa. Olin vast tund-poolteist teinud, kui tundsin jubedat lööki paremasse silmakoopasse. Selline tunne oli, nagu oleksin keskmise munakiviga silma saanud. Katsusin - käsi sai veriseks. Näokaitse metallvõrgus oli auk sees. Jooksin auto juurde, selle peeglist nägin, et silmast pulseerib sellist veresegust kollast vedelikku."

Üliharuldane õnnetus

Keskhaigla vastuvõtutuppa jõudis Miller vähem kui tunni ajaga. "Kui haiglasse jõudsin, palusin arstil silma kiiresti ära puhastada. Alles siis, kui arst ütles, et ma ei pääse siit niipea, sest silmamuna on lõhki, sain aru, kui hull asi tegelikult on."

Järgmised kaks nädalat veetis mees haiglas. Samal õhtul tehti esimene lõikus, mille käigus saadi magnetiga silmast kätte metallitükk ca 3 korda 6 mm. Nädal hiljem olid arstid taas silma kallal.

Teise operatsiooni järel oli selge, et "prognoos funktsionaalse nägemisteravuse taastumisele on halb". Mis tähendab, et Ain Miller on ühest silmast pime. "Kui vaatan otse päikesesse, siis tekib mingi aim heledamast. Aga võib olla sellepärast, et ma nii tahan seda."

Pärast teist operatsiooni jäid arstid ootama silma turse taganemist, et seejärel teha kolmas operatsioon. Kui Miller möödunud nädalal taas arstide juurde läks, selgus, et silma paranemisel on võrkkest oma lahtise ääre kuidagi üles keeranud ja silmaläätsega kokku kasvanud. Mis edasi saab, arstid ei tea.

"Kuigi arstide kohta naljalt head sõna ei kuule, on minul öelda vaid kiidusõnu," rõhutab Miller mitu korda.

Nõuab kaupmeestelt miljoneid

Nüüd tahab mees süüdlastelt ehk trimmereid ja kaitsevahendeid maaletoovalt firmalt Electrolux Eesti saada kopsakat kahjutasu. Kaks koma kaks miljonit vaeva ja valu eest ning kogu edasise elu 60 000 krooni kuus, mis on Milleri väitel tema saamata jäänud palk. Nimelt on Milleril taskus huvitav tööleping, kus tema igakuiseks töötasuks on märgitud 60 000 pluss 5000 telefonikõnede kompensatsiooniks.

"Et ma nüüd tööd teha ei suuda, kaotasin ma oma töökoha. Nüüd olen töötu mees ja väljavaated uut töökohta saada on kesised. Esialgu elan vanast rasvast," lausub mees muiates.

Firma, mis oma töötajatele sellist palka maksab, on Biopuhastuse AS. Krediidiinfo andmetel tegeleb firma veekogumise ja puhastamise ning vedelate jäätmete töötlusega.

Ilmselt on firmal just viimasel aastal hakanud väga hästi minema, sest veel 1998. aasta lõpul näitab Krediidiinfo neil lasuvat 75 000 kroonist võlga maksuametile. Sotsiaalfondi teatel maksis Biopuhastus AS sellelsamal 1998. aastal oma 54-le töötajale kokku 771 500 krooni töötasu. See teeb ühe töötaja kohta keskmiselt 1190 krooni kuus.

Kes on süüdiõ

Electrolux Eesti juht Alar Maarend muutub Milleri nime kuuldes väga morniks. "Väga kurb, väga kurb. Üliharuldane juhtum. Aga ausalt öeldes on trimmer mõeldud võsa ja rohu, mitte kivide lõikamiseks," räägib Maarend. Ta ei arva, et Electrolux oleks õnnetuse eest kuidagi vastutav. "Seda seadet kasutati lihtsalt valesti," raiub Maarend.

Talle oponeerib Miller: "Masin oli uus ja tootja garantiidega, kaitsmed olid ees. Kui näokaitset poleks ees olnud, siis ilmselt oleks metallitükk lennanud ajju." Miller kibeleb tellima ekspertiisi, mis raudkindlalt tõestaks, et tema valduses olev tükike on pärit trimmeri lõiketerast.

Electrolux Eesti AS, kuhu Miller pärast haiglast väljasaamist pöördus, käitus nagu iga nõude saanud firma: soovitas kirja teha. "Soovitati juhtunu detailselt kirja panna. Nemad saatsid selle Rootsi oma peakorterisse. Vastus tuli kuu aja pärast ja seal nad ütlevad umbes seda, et hea, et üldse ellu jäin," jutustab Miller.

Electrolux avaldab oma vastuses vigastusega seoses kaastunnet ja toonitab, et ega kaitsevarustus, mida Miller kasutas, hoia õnnetust ära, vaid ainult vähendab vigastuse suurust. Electrolux märgib, et seade võibki vale või hooletu käsitsemise korral ohtlik olla.

Tiina Kaalep

Meelis Hiiob