Mupo tegi eelmise aasta sügisel kinnistu omanikule ehitusloata tehnoülevaatuspunkti ehitamise eest 1200-eurose trahvi. Teine väärteomenetlus algatati 13 puu raieloata mahavõtmise asjaolude selgitamiseks.

Ettevõtte esindaja sõnul seisis ehitusloa väljastamine alguses selle taga, et ehitiselt nõuti kaugkütet, mis pidi kulgema läbi reformimata riigimaa. „Meilt paluti küttetrassi ehitamist ja tänava väljaehitamist, mis läheks maksma peaaegu miljon eurot, samal ajal kui hoone maksumus on umbes 100 000 eurot. Pole loogiline nõuda kuurile tsentraalkütet, sest küttepinda on ainult 40 ruutmeetrit,” lausus firma kõneisik.

Eelmise aasta kevadel kooskõlastas linnaplaneerimisamet keskkonnaametiga otsuse, et kaugkütet ei nõuta. Tehnoülevaatuspunkt taotles seejärel ajutist ehitusluba. „Meil oli variant, kas lasta ehitusmaterjal ära varastada või panna hoone ebaseaduslikult üles. Panime hoone 50 päevaga üles ja lootsime samal ajal ehitusloa saada mõne nädalaga,” märkis ettevõtte esindaja.

Ehitusluba linnalt siiski ei tulnud, sest üks krundi neljast naabrist polnud ehitustegevusega nõus. „Peame naabriga eelmise aasta sügisest võidu kirjavahetust linnaga: tema palus meie krundil trasside ringitõstmist ja meie põhjendasime, et oleme oma projekte linna soovide kohaselt parandanud ning eskiisplaan on kinnitatud märkusteta,” ütles ettevõtte esindaja.

Linnaplaneerimise amet otsustas oktoobris, et luba väljastatakse juhul, kui kõik märkused täidetakse. „Omavoliliselt püstitatud ehitiste seadustamise kaalumisel soovib amet teada alati ka kõigi naabrite arvamusi. Enne ehitusluba ei väljastata, kui on naabrite seisukohti kaalutud,” seisis põhjenduses. Naabri palvel nõuab amet hoone alla jäänud sademeveekanalisatsiooni ümbertõstmist.