Muulased lähevad keeleeksami pärast rahvusvahelisse kohtusse
Inimõiguste teabekeskuse õigusosakonna juht Andrei Arjupin ütles teisipäeval usutluses Vene infoagentuurile Interfax, et vähemalt kolm inimest kavatsevad edasi kaevata Eesti kohtute otsused, mis tunnistasid nende hagid riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse vastu alusetuks. “Otsustame, kas esitame kaebused Strasbourg’i rahvusvahelisse inimõiguste kohtusse või ÜRO inimõiguste komisjoni,” vahendas BNS Arjupini sõnu.
1990. aastate algul tegid paljud mitte-eestlastest elanikud eesti keele eksami, milleta ei saa teatud ametites töötada, ent 1999. aastal võeti vastu uued keelevaldamise tasemed ning vanad tõendid keeleoskuse kohta tunnistati kehtetuks.
Pikendus jaanuarini
“Seejuures ei hoiatatud tunnistusi välja andes, et need on ajutised. Inimesed õppisid kohusetundlikult keelt, tasusid eksami eest riigilõivu ja neid kulusid ei kompenseerinud neile keegi. Nüüd peavad nad need vintsutused uuesti läbi tegema,” ütles Arjupin. “Vaatamata sellele, et riigikogu pikendas vanade tunnistuste kehtivust järgmise aasta 1. jaanuarini, ripub tuhandete venekeelsete elanike kohal endiselt Damoklese mõõk.”
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Sergei Ivanov märkis, et kõik Eestis elavad inimesed võivad inimõiguste kohtusse pöörduda. “Kui ühiskonnas on probleemid, mis tekitavad pikemat aega tähelepanu, tuleb neid arutada siin, mitte Brüsselis või Moskvas,” leidis ta samas.
Ivanovi sõnul eeldab juba korra eksami läbinud inimene, et kõik on korras ning uue eksami nõue on tema jaoks mõnes mõttes psühholoogiline surve. “Riik on aga inimeste jaoks ning peaks ka keeleküsimuse osas bürokraatiat vähendama,” lisas Ivanov.
Endine haridusminister ja riigikogu isamaaliidu fraktsiooni liige Tõnis Lukas märkis, et kuni eesti keel on riigikeel, on selle oskamine auasi ja väga paljude ametikohtade puhul kohustus. Lukase sõnul pole keelenõuded loodud venekeelsete inimeste kiusamiseks, vaid selleks, et riigikeeles saaks kõikjal asju ajada.
“Kui inimene tahab elada Eestis, kuid tema jaoks on see keel nii vastik ja ta ei saa seda ära õppida, siis istugu nurgas ja nokkigu nina, aga ärgu mingu taotlema ametikohti, kus tuleb riigikeelt paratamatult osata,” lisas Lukas.
Lukase sõnul pole Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega sugugi kõige karmimad keeleoskusnõuded ja eksamitingimusi siin leevendama ei hakata.
Õpe ka vene keeles
“On riike, kus on miljoni ümber teisi rahvusi, kuid neile kõigile pole sugugi kindlustatud avalikud gümnaasiumid emakeeles. Eestis saab õppida ka vene keeles,” viitas Lukas.
Euroopa Nõukogu rassismi- ja sallimatusevastase komisjoni viimase raporti kinnitusel on Eesti keeleeksamid liiga karmid ja elukauged.
Statistika põhjal ei saa seda aga väita, on eksamikeskuse riigikeele osakonna juhataja Ada Lumiste öelnud. Eksamineerija Piret Norvik on Eesti Päevalehele öelnud, et enamik eksamile tulijaid on püüdlikud. ”Kui keel on selge, siis ei tohiks midagi ületamatut olla,” märkis Norvik.
Enam muukeelseid tahab õppida eesti koolides
Haridusameti läbi viidud uuringust selgub, et viimase viie aastaga on Tallinnas muukeelsete õpilaste arv eesti õppekeelega koolides kahekordistunud.
Sel õppeaastal õpib linna eesti õppekeelega koolides 1645 muukeelset õpilast.
Viimase viie aasta jooksul on kasvanud muukeelsete õpilaste huvi Eestisse integreeruda ning sellised positiivsed trendid jätkuvad. “Soov õppida kodumaa keelt ja kultuuri on muutnud viimastel aastatel muukeelsete õpilaste seas õpingud eesti õppekeelega koolides oluliselt populaarsemaks,” ütles haridusameti hariduskorralduse osakonna vanemspetsialist Natalia Lapikova.
“Selline trend on toimunud just eriti viimase viie aasta jooksul ning populaarseks on saanud muukeelsete perekondade seas, et pannakse oma laps eesti õppekeelega lasteaeda ning edaspidi eesti õppekeelega kooli.”
Eesti Päevaleht Online
