Nädalavahetusel valvab Eesti ilma vaid üks inimene
Pühapäevane äikesetorm näitas taas kätte riigi kärpepoliitika valusad tagajärjed – nimelt ei suutnud Eestis ilmaennustamise ja -jälgimisega tegelev instituut pühapäeva õhtupoolikul inimesi rajutuule eest operatiivselt hoiatada.
Kuigi Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) direktor Jaan Saar ütles, et hoiatused läksid kehtiva korra järgi õigel ajal teele, ei ole näiteks pühapäevaseid EMHI-st saabunud teateid sirvides tormitelegrammist jälgegi. Tõsi, mõned päevad varem hoiatas tõesti EMHI inimesi võimaliku tormi eest.
Näiteks Soome ilmajaama hoiatussüsteemi kaudu teateid saavad inimesed võivad oma e-postkastist pühapäeval saabunud teadete seast leida mitmeid tormihoiatusi Lõuna-Soome piirkonnale.
Eestis kehtib Saare sõnul põhimõte, et inimesi hoiatatakse nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Põhimõtteliselt peaks see poliitika välistama inimeste immuunseks muutumise. „Kui igaks juhuks hakata hoiatama, siis mõne aja pärast ei usu meid keegi. Samas kui me jätame hoiatamata, siis pahandavad meiega kõik,” rääkis Saar.
Üks ei suuda
Hiljuti toimus EMHI-s koondamine. Koondamisi on toimunud viimase paari aasta jooksul veel varemgi ja Saare sõnul pole ka lähiajal uuest koondamislainest pääsu. 8. august, pühapäevane tormipäev, jäi viimaseks mitmele EMHI valveinseneridele ja IT-meestele. „Vaatasime nende töökoormust ja leidsime, et see pole piisav, et neid tööl hoida,” rääkis Saar.
EMHI direktor möönis, et valveinsenere oleks vaja just ekstreemsete ilmaolude puhul ja nende abi oleks ära kulunud ka pühapäeva õhtul. Pühapäeval pidi Eestis üliharva esineva „sirgjoonelise äikesetormi” teekonna prognoosimise ja jälgimisega ilmaprognooside osakonnas aga hakkama saama vaid üks valvesünoptik. Ilmaennustajad ütlevad, et see oleks sama hea, kui kogu Eesti õhuruum jätta pooleks päevaks ühe lennuliiklusjuhi käsutusse.
Saar ütles, et koondamised ilmajaamas on vajalikud, et mitte asuda töötajate palku kärpima. Möödunud aastal töötas EMHI-is 213 inimest, 2008. aastal üheksa inimest rohkem. Viimase koondamise käigus kaotas töö viis inimest. Kui palju plaanitava koondamise käigus töö kaotab, Saar ajalehe vahendusel arutada ei soovinud.
„Koondamiste eesmärgiks pole ilmaennustamise kvaliteeti halvemaks muuta. Eesmärk on inimeste töö tihedamaks muuta. Kvaliteedi osas ei taha ma mitte ühtegi minutit tagasi anda,” lisas Saar. Kui varem oli valvesünoptikul abis ka valveinsener, siis uue töökorralduse kohaselt peab Peipsi kaluritele ja Kuusiku lennuväljalt õhku tõusvatele purilennukitele kiiresti muutuvatest ilmaoludest õige ilmaennustuse koostamisega hakkama saama üks inimene. Jutt käib siis öötundidest ja nädalavahetustest. Tööpäeviti hoolitseb ilmaprognooside koostamise eest ka edaspidi rohkem kui kaks inimest korraga.
Ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain kirjutas eilses Maalehes, et nüüd on sünoptik lõplikult üksinda öös, olgu torm või tuulevaikus.
Kokkuhoid ei tohi tööd häirida
•• Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kelle valitsemisalasse ilmateenistus kuulub, ütles, et koondamised eri riigistruktuurides on viimastel aastatel olnud paratamatud, kuid ilmajaama puhul on kokku lepitud, et kärped prognooside kvaliteeti kahandada ei tohi.
•• „Seda, et neil eelarve pingeline on, seda ma usun. Minule teadaolevalt on praegu käsil struktuurimuudatused, mis aitavad jätkata investeeringuid uude tehnikasse. Kuid selle tulemuseks ei tohi kindlasti olla nende töökvaliteedi halvenemine,” lisas Tamkivi.
•• Viimastel aastatel on Eesti riik ja ka Euroopa Liit keskkonnaministri sõnul investeerinud kümneid miljoneid kroone ilmateenistuse vaatlusvõrgu, infotehnoloogiliste lahenduste ja prognoosimudelite parandamisse. Näiteks on paigaldatud uued ilmaradarid.
•• Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi direktori Jaan Saare sõnul ei saa tehnika sünoptikuid ja teisi ilmajaama töötajaid täielikult kunagi asendama. „Kuid sellist ennustamise täpsust, et minu õue peal sajab ja sinu õue peal ei saja, ei suuda me kunagi saavutada,” lisas Saar.
