Nakkuslik kärntõbi ohustab üha sagedamini koduloomi

Kärntõbi on peamiselt tuntud just metsloomade haigusena ja sellevastane vaktsiin puudub.

Mureliku lugeja hoovile jalutas paar päeva tagasi tige kärntõves rebane, kes seadis end mugavalt sisse koerakuuti ja keeldus sealt lahkumast. Lugeja sõnul haises loom halvasti ja oli väga koledalt kärnas. Selliseid juhtumeid on ette tulnud veelgi. Paljud jahimehed on hädas jahikoertega, kes pärast haigestunud metsloomadega kokku puutumist kärntõve endaga koju kaasa toovad.

„Kärntõbi on küll märkimisväärselt rohkem levima hakanud, aga see on ravitav ja inimesele pole see ohtlik,” rääkis loomaarst Tiina Toomet. Tema sõnul võib koer nakatuda otsese kontakti kaudu, aga ka kaudselt, kui ta luusib paikades, kus on äsja viibinud kärntõbine loom.

Toometi sõnul on haiguse põhitunnus väga tugev kihelus, mis algab enamasti küünarnukkide, kõhu ja rinnaku piirkonnast, sageli esmalt kõrvalestadest. „Loom kraabib, lakub ja närib ennast. Ilma ravita tekib teisene bakteriaalne nahapõletik ning nahale ilmuvad kärnad ja koorikud, mis omakorda sügelevad.” Pikaaegse põdemise puhul tekib spetsiifiline nahapõletiku lõhn ja koer muutub apaatseks.