Noor talent, kelle suur soov on teha positiivset teadust
Psühholoogia hakkas Anna Mariat köitma keskkoolis, kus ta õppis seda valikainena. „Sattusin lugema ühte Martin Seligmani populaarteaduslikku raamatut. Ameerika psühholoogide assotsiatsiooni juhiks saamisel otsustas Seligman, et tema fookus on positiivne psühholoogia. Nõnda jõudsin minagi õnnelikkuse uurimiseni,” lausus Punab.
Punab selgitas, et psühholoogias on ajalooliselt kolm aspekti: vaimsete häirete ravimine, talendi uurimine ning see, kuidas tavaliste inimeste elu paremaks teha. „Pigem uuritakse neid, kellel läheb väga hästi või halvasti. Tähelepanuta on inimesed, kellel läheb keskmiselt, aga võiks palju paremini minna. Positiivne psühholoogia lahkabki positiivseid kogemusi nagu õnnelikkus või eluga rahulolu. See keskendub neile, kes muidu jäävad fookusest välja,” rääkis ta.
Uitmõte tabas Anna Mariat 11. klassi lõpus. Ta leidis juhendaja, koostas küsimustikud ja hüpoteesid. Seejärel jäi projekt pooleks aastaks ootele. „Alguses mõtlesin, et teen seda lihtsalt niisama. See oli rohkem minu enda jaoks ega olnud üldse kooliga seotud. Aga kuna ma selle niikuinii ära tegin, siis kaitsesin seda keskkooli lõputööna,” selgitas Punab.
Tema juhendaja soovitas töö saata kooliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile, mille Punab läbis teise koha ja 800 euro võrra rikkamana. Konkursikomisjoni otsusega esindas ta Eestit septembris Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil Bratislavas. Seekord tõi ta koju kolmanda koha ja 3500-eurose preemia.