Noori ajendab eakaaslasi tapma tähelepanuvajadus
“See on ilma mõtlemata tegutsemine,” selgitas Tallinna lastehaigla psühhiaater Eve Põllu seda, miks nooruk tapab talle tundmatu eakaaslase. Mõrvade põh-jused olenevad konkreetsest juhtumist. “Psühholoogiline pinge on suurem kui vanasti,” tõi psüh-hiaater näiteks ühe teguri. “Kogu elu on teinud ka noori mingil määral närvilisemaks,” lisas ta.
Põllu kinnitusel on suurenenud ka hüperaktiivsete laste osakaal. Hüperaktiivsust saab õige pedagoogilise kasvatuse ja raviga aga vähendada.
Noored on antisotsiaalsed
Psühholoogilise kriisiabikeskuse psühholoogilise nõustaja Kaido Taime kinnitusel on teismeliseeas noorte probleemide peamine märksõna tähelepanupuudus. “Inimene vajab juba lapsest saadik tähelepanu,” rõhutas ta. Siis õpib ta end väljendama ühiskonnas aktsepteeritud viisil.
“Teismeliseeas on teatud antisotsiaalsus normaalne,” kinnitas Taim. Ta tõi näiteks enda augustamise, eripäraselt riietumise ja pudelite puruksloopimise avalikus kohas, mis kõik rikuvad ühiskondlikke norme. Kuid nii Põllu kui ka Taim möönsid, et tapmine on loomulikult kõige äärmuslikum enese väljaelamise moodus. “Kasvav agressiivsus on millegi tulemus, nii nagu tapmiselgi on põhjus,” ütles Taim. “Laps saab lapsepõlvest kaasa oma käitumissuunitluse, olgu tema mõjutajateks koduvägivald või näiteks alkoholilembene vanem.”
Noored tapavad eakaaslasi
27. veebruari õhtul kell 23.30 leiti Arukülas 16-aastase tütarlapse vägivallatunnustega surnukeha.
Ligi kuu hiljem tunnistas 16-aastane noormees politseile tapmise üles. Noormees tappis eakaaslase noahoopidega selga.
11. veebruaril tulistas 17-aastane noormees 22-aastasele neiule püstolist kuuli pähe.
Mõlemal juhul ei tundnud tapjad oma ohvreid ning sooritasid kuriteo selja tagant ligi hiilides ja sõnagi lausumata.
S.S.
