Noortel napib keeleoskust ja teadmisi ühiskonnast

Ühiskonnaõpetuse riigieksamist selgub, et noorte keele- ja arutlusoskus on langenud. “Keeleoskuse kvaliteeti oleks vaja tõsta,” rõhutas eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse ühiskonnaõpetuse ainespetsialist Mare Räis.

Ühiskonnaõpetuse eksami esimese osa arutluse eest oleks võinud saada 20 punkti, aga keskmiselt said õpilased 8,9.“Pilt oli tõesti kurb,”märkis Räis.

Teise osa sooritasid õpilased Räisi kinnitusel paremini, kuigi kriitikana tõi ta välja, et noored ei oska põhiseadust kasutada. Nii oleks vastuse küsimusele “Millised poliitilised õigused saab inimene 18-aastaselt ja 21-aastaselt?” leidnud ka eksami ajal vabalt kasutada olevast põhiseadusest. Selle asemel oli vastusteks märgitud nii õigust viina osta kui ka kasiinos käia. Ka ei osanud noored sageli selgitada mõisteid nagu SKP.

Lisaks oli Räisi hinnangul hämmastav, et esimest korda küsitud usuteemalisele küsimusele “Millised on maailma kaks levinumat usundit?” oskasid vastata vaid umbes pooled.

See-eest tundsid eksaminandid hästi parteide poliitikat. “Oskasid õigesti ära määratleda, millise erakonna programmist oli katkend pärit,” tõi Räis näite.

Siiski oli riigi ulatuses keskmine hinne tänavu eelmise aastaga võrreldes kahe punkti võrra kõrgem (57,6 punkti).

Tänavu sooritas eksami 4275, eelmisel aastal 3767 inimest.