Norman Aas: noorte kurjategijate ellu tuleb abistavalt sekkuda

Justiitsministeeriumi kantsler tõdeb, et peab arendama vanglast vabanevate inimeste programme.

Viimasel ajal on olnud mitu juhtumit, kus pärast julma kuritegu on ilmnenud, et kurjategijat on varem mitu korda karistatud ja ta on kriminaalhooldusest eemale hoidnud. Mida tuleks teha teisiti, et selliseid inimesi korduvatest kuritegudest eemale hoida?

Mingil määral on loomulik, et julmi tegusid panevad toime inimesed, kes on seda ka varem teinud. Ka viimase aja juhtumeid ühendab see, et kõigi kahtlustatavate puhul on riik juba varem üsna karmilt reageerinud. On aga selge, et vangistuse kujul imerohtu pakkuda on enesepettus – see ei ole kusagil maailmas retsidiivsuse vähendamiseks häid tulemusi andnud.

Ainuüksi vangistusega ei mõjuta me näiteks alkoholi ja uimastite kuritarvitamist, agressiivsust, puudulikku kasvatust ega katkenud haridusteed. Kui aga tahame inimese käitumise juurteni jõuda, peaksime püüdma mõjutada ka neid probleemseid eluvaldkondi, mis kuritegude toimepanemist soosivad.