Vetelpäästja Kristi Roosi sõnul tuleb rannas üksteist märgata. Õnneks tullakse purjuspäi ujuma läinud sõpradest vetelpäästet teavitama üha rohkem. Foto: Tiit Blaat

Tänavu juuni lõpus uppus päise päeva ajal Põlva järve mees, kes oli ennast sinna pesema läinud. Pealtnäha ohutu ettevõtmine maksis elu, sest mees oli purjus ega suutnud pärast vee alla vajumist välja rabeleda. Sealsamas järve kaldal olid ka tema kaaslased, kuid nad olid samuti purjus ega suutnud sõbra elu päästa.

Veelgi süngem on purjutamise ja alkoholi seos siis, kui selle tõttu hakkab uppumissurm ähvardama lapsi, kes jäävad vanema järelevalveta. Üks selline paari aasta tagune juhtum on meeles G4S-i vetelpäästjal Kristi Roosil. „Harku järve ääres läks ema oma seitsmeaastase pojaga randa. Naisele oli aga olulisem tema siidripurk ja sotsiaalmeedias surfamine ning nõnda ta ei märganud, et laps vajas vees abi. Ema pani last tähele alles siis, kui vetelpäästjad tema poega juba rannaliival elustasid. Laps jäi küll ellu, kuid tegemist on väga hoiatava näitega sellest, kuidas alkohol ja laste jälgimine kokku ei käi,” rääkis Roos.

Avalehele
13 Kommentaari