Aldo Luud

“Jõudsime just koju, Oti kõrva taga on suur haav, aga muidu läks kolmetunnine operatsioon hästi,” ütles Oti ema Signe Koik. “Oleme kõik nüüd ootusärevuses, sest implantaadi saab sisse lülitada kuus nädalat pärast operatsiooni.”

Mai lõpus lülitatakse implantaat sisse ja toimub esimene programmeerimine. Siis saab Ott külge protsessori, mis käib kotikesega kas selja või kõhu peale.

##Ema sõnul on Ott ise roosa ja rõõmus, aga kurdab siiski, et haav kõrva taga natuke valutab. “Selle külje peal on tal valus magada. Esimene reaktsioon oli pojal see, et oleme lasknud tal kõrva maha lõigata, ja oli isegi natuke kuri meie peale,” naeris ema kergendatult. “Käisime ka raamatupoes ja ostsime igasugust erialast kirjandust, et kuidas nüüd kõige õigemini edasi käituda.”

Operatsioon tehti Tartu kõrvakliinikus. Ema Signe rõõmustas, et kogu personal ja haiglas viibinud teised pered olid väga sõbralikud. “Ääretult tore seltskond oli meil. Viimasel õhtul korraldasime ka väikse küpsisepeo. Kõik olid ju koos ühesuguse murega,” nentis Signe Koik.

Ühele lapsele läheb implantaadi paigaldamine haigekassa teatel maksma 253 006 krooni. Pärast operatsiooni algab lapse kuulma ja kõnelema õpetamine, mis maksab omakorda veerand miljonit krooni.

Aastas on vajadus keskmiselt seitsme-kaheksa operatsiooni järele. Järjekorra maksimumpikkus on kolm aastat ja kaks korda aastas vaatavad kõrva-arstidest spetsialistid järjekorra üle ja koostavad uue pingerea, et suurema hädaga lapsed saaksid ettepoole.

Ott kaotas kuulmise pärast 11-kuuselt põetud meningiiti, kuid kaheaastase operatsioonijärjekorras ootamise järel hakkas Signe Koik selle aasta alguses oma poja kuuljaks saamise eest võitlema.

Ajakirja Kroonika abiga koguti ühtekokku ülekannete ja annetuskõnedega ligi 350 000 krooni. Selle raha eest sai implantaadi veel üks poiss.