Opositsioon ei saa linna koolidele renoveerija leidmisel kaasa rääkida
Kevadel andis Tallinna keskerakondlik volikogu kõik õigused kümnele koolile arendajast renoveerija leidmiseks üle linnavalitsusele, kuigi opositsioon nõudis firmadega lepingute sõlmimisele eelnevat arutelu linnavolikogus.
“Kolmapäeval sõlmitakse lepingud ja linnavolikogu ei pea seda isegi kinnitama, sest mais andis volikogu selle õiguse Keskerakonna häältega linnavalitsusele,” pahandas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna esimees Jaak Juske. “Kui seda asja kevadel arutati, oli meie kindel nõudmine, et niivõrd põhimõttelise asja puhul peab enne lepingu sõlmimist lõpliku hinnangu andma volikogu,” kinnitas Juske. Tema sõnul on olukord masendav, sest kümme Tallinna koolimaja antakse 30 aastaks erafirmade kätte, kellele linn hakkab tulevikus renti maksma. Tänaseni pole teada, kui kalliks see maksumaksjale lõppkokkuvõttes läheb. Tähtis nüanss on ka see, et tegu oli eelläbirääkimistega suunatud hoonestusõiguse seadmise konkursiga. “Linnavalitsus võis enda nii-öelda sõbrad ja toetajad konkursile kutsuda ja nendega mida tahes kokku leppida,” arvas Juske, kelle hinnangul olnuks mõistlikum koolid laenurahaga renoveerida.
Laenuraha kulub mujale
“Linn ei saa laenu peale minna, sest sellisel juhul jääks midagi muud tegemata ning otsustati pikaajalise koostöölepingu kasuks,” lausus Tallinna haridusameti haldusosakonna juhataja Anti Sirkel, kes ei nõustunud nelja konkursil osalenud firma nime ega rahasummasid avalikustama. Sirkeli arvates koolide remondiks hetkel paremat võimalust pole, sest praeguseid hindu arvestades kulub ühe hoone kordategemiseks umbes 100 miljonit krooni. “Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) kaudu lepingute tegemisel tekib linnale laenukoormus, mida Tallinna linn endale enam lubada ei saa,” ütles Sirkel. Hiljaaegu lõppes kaks viimast riigihanget RKAS-iga, kes renoveerib Mustamäe humanitaargümnaasiumi ja Lasnamäe vene gümnaasiumi. Neist ühe maksumuseks kujunes 112 miljonit ja teisel üle 80 miljoni. “Seal on RKAS vahendaja ning hooned lähevad samuti 30 aastaks mingile firmale rendile, kus kajastuvad investeeringu tagasimakse pluss maja haldamisega seotud kulud,” selgitas Sirkel.
Kuna RKAS-i puhul koolide heakorda lepingus ette ei nähta, pole Sirkeli sõnul võimalik hinnata, kumb variant tuleks kokkuvõttes odavam.
Kommentaar
Indrek Peterson, AS-i Riigi
Kinnisvara koolide müügidirektor
Raske on prognoosida, millise tulemuse hoonestusõiguse seadmise konkurss toob ja oleme isegi põnevil. Eks linnal on varsti võimalik meie poolt pakutud hinda konkursitulemustega võrrelda, sest kahe kooli riigihanke pakkumised on meile laekunud ning linnavalitsusele esitamisel. Üheks kindlaks põhjuseks, miks linn meie poole ei pöördu, on see, et alates 1. jaanuarist ei saa RKAS enam kasutusrenti pakkuda. Rahandusministeerium ei vaatle meid enam kui eraõiguslikku äriühingut. Kapitalirenti linna eelarve kahjuks vastu ei võta, sest laenuressurssi bilansis ilmselt pole. Kasutusrendi laenukohustus kohaliku omavalitsuse bilansis ei kajastu, aga kapitalirendi puhul kajastub.
