Näiteks must-toonekurg Pirsu on jõudnud Aafrikasse Tšaadi, must-toonekurg Priidu, suur-konnakotkas Sander ning kalakotkad Erika ja Piret on pidama jäänud Lõuna-Sudaani piirimail. Eesti ornitoloogiaühingu ja Läti looduse fondi ühisprojekti raames luubi alla võetud Läti kalakotkas Eriks on end sisse seadnud Gabonis ja meie kalakotkas Ilmar sealsamas kandis Kongos.

Tänavu esimest korda „antennid“ selga saanud merikotkad Sillu ja Meelis on viimaste andmete järgi samuti Eestist minekut teinud. Esimene neist on suundunud Leedu eluolu avastama, teine aga on põrutanud üle Pihkva järve Venemaale. „Noortel merikotkastel on pesitsemiseni veel aega päris palju – vähemalt viis aastat – ja selle ajaga nad jõuavad ka üsna laialt ringi lennata,“ märkis Urmas Sellis kotkaklubist.Antennidega tiivulised

Sel sügisel pakub uurijatele põnevust sookurgede ränne. Loodetakse, et tänavu jõuab mõni viiest jälgitavast sookurest lõpuks Etioopias asuvasse talvituskohta. Siis leiaks viimaks veenvat kinnitust asjaolu, et sarnaselt Venemaa avaruste sookurgedega võivad meiegi kured, kes veedavad talve üldjuhul Hispaanias, lennata ka kaugele Etioopiasse. „Praeguse seisuga on kolm sookurge n-ö õige kursi valinud ning Valgevenesse jõudnud. Loodan, et nad lendavad sealt peagi üle Türgi kaugele-kaugele,” tähendas kureuurija Aivar Leito.

Varasemate rändekeerdkäikudega elevust tekitanud suur-konnakotkas Tõnn, kes meilt peagi pärast märgistamist Rootsi kolis, on talveks maandunud tavapärases talvituspaigas Hispaanias El Hondo märgalal. Nagu tavaks saanud, lendas ta kevadel Vahemere äärest Rootsi üle Eesti, kuid sealt Hispaaniasse otse üle Taani väinade. „Kotkastel, välja arvatud väike-konnakotkastel, ja kurgedel on rände algus ja lõpp-punkt talvitusalal neile hästi teada ja selle nad leiavad eksimatult üles, aga eri aastate rändetrajektoor võib oluliselt erineda,” selgitas kotkaste ning must-toonekurgede liikumistel silma peal hoidev Urmas Sellis kotkaklubist.