Pangaliit soovib kohustuslikku võlanõustamist
Pangaliit soovib, et riigikogus arutatavasse võlakaitseseadusse lisataks nõue, et kõik võlgade ümberkujundamist soovivad isikud peavad enne kohustuste vähendamist või ajatamist läbima kohustuslikus korras võlanõustamise.
Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm selgitas, et kohustuslik võlanõustamine aitab vähendada kohtute töökoormust ja kiirendab võlgade ümberkujundamismenetlust kohtus. Võlanõustamisel osalemine on kohustuslik võlgade ümberkujundamist soovijaile näiteks ka Rootsis, Soomes ja Hollandis.
„On täiesti selge, et võlakaitseseaduse jõustumine suurendab hüppeliselt kohtute töökoormust, seda on kinnitanud ka Eesti kohtunike ühingu esimees. Kohtud peavad võlakaitse jõustumise korral hakkama läbi vaatama suurel hulgal avaldusi ja kontrollima seal esitatud andmete õigsust,” selgitas Talihärm.
Kättesaadav vähestele
Kuigi pangaliidu ideed kiidab ka Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustamisüksuse juht Terje Lääts, nentis ta, et praegu on võlanõustamisteenus kättesaadav üksnes vähestes omavalitsustes. Pealegi on Eestis Läätse andmetel vaid 15–20 võlanõustajat. „Eks neid võlanõustajaid koolitatakse ka juurde, aga selge on see, et praegu on võlanõustamisteenus kättesaadav Tallinnas, Narvas, Tartus, Haapsalus ja veel mõnes üksikus omavalitsuses,” rääkis Lääts.
Suurem osa võlanõustajatest on sotsiaaltöö taustaga, kuid pangaliidu arvates võiks võlgade ümberkujundamise menetlusse kaasatud võlanõustajatel olla korralikud majandus- ja õigusalased teadmised. Arutatud on ka võimalust, et võlgade ümberkujundamisprotsessis võiksid osaleda eksperdid, kellel on magistrikraad kas õigusteaduses või majandusvaldkonnas. Talihärmi sõnul on pangad nõus panustama koolitamisse.
Parlamendi õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri arvates ei ole kohustuslik võlanõustamine otstarbekas. Seda ennekõike seepärast, et Eestis ei ole üleriigiliselt toimivat võlanõustamisteenust, ning teiseks seepärast, et nii hakkab riik eeldama, et inimene ise ei suudagi oma võlgade ümberkujundamisega toime tulla.
„Mina usun, et inimesed on arukad ja suudavad ka ise koostada kohtule võlgade ümberkujundamise kava,” selgitas Vaher.
Pigem on pangaliidu ettepanekut võimalik käsitleda katsena võita aega seaduse kehtima hakkamise edasilükkamiseks. Nimelt ei salga ka pangaliit parlamendile saadetud kirjas, et kuna ei ole teada, millised on seaduseelnõu mõjud kohtute töökoormusele ja kas võlanõustajad on valmis inimesi oma soovitustega abistama, siis võiks eelnõu seadusena kehtima hakata alles 2011. aasta juulis.
Vaheri sõnul on tema teisel seisukohal ja peab mõistlikuks, et eelnõust saaks seadus juba sügisel ja kehtima hakkaks see tuleva aasta algusest. Vaher möönis, et eelnõu vastuvõtmine võib kujuneda keerukamaks, kui esialgu arvati, sest menetlemise ajal on eelnõu vastu hakanud võitlema märkimisväärselt palju huvigruppe, kes soovivad säilitada praegust olukorda.
Võlanõustaja: inimesed vajavad abi
•• Tartu linnavalitsuses tegeleb võlanõustamisteenuse pakkumisega vaid Diana Türna, kelle kogemus näitab, et üldjuhul ei suudeta ise võlgadega toime tulla.
•• Türna sõnul suudab ta kuu aja jooksul nõustada ligi sadat võlglast, kelle tüüpilised mured on seotud kiirlaenude ja üürivõlgadega. „Reeglina on minu jutule tulevatel inimestel mitu kuni mitukümmend kohustust,” teatas Türna.
•• Võlanõustaja harib inimest tema kohustuste ja õiguste teemal ja aitab tal koostada pere-eelarvet, mis võimaldab kulukamatest kohustustest osaliselt vabaneda.
•• „Inimesed pole kursis, milliseid lepinguid neil on mõistlik sõlmida ja millised on nende õigused. Tihti ei teadvustata endale sõlmitud lepingutega kaasnevaid tagajärgi,” rääkis Türna.
•• Seega ei tea tüüpiline võlanõustaja jutule tulija, kui palju tal täpselt võlgu võetud on ja millised on eri kohustuste kulukuse määrad.
•• „Ma ei kujutagi ette, kuidas inimesed suudavad kohtule need vajaminevad kavad iseseisvalt koostada,” lisas Türna.
