Parts: Eesti Energia vajab kuue aastaga 60-miljardilist rahasüsti

Ja selle summa sees pole kajastatud veel ühtki tuumajaama projekti.

Eelmise nädala neljapäeva hilistel õhtutundidel arutas valitsuskabinet esimest osa majandusministeeriumi analüüsist viie suure riigifirma edasise saatuse kohta. Seekord jõuti käsitleda vaid Eesti Energiasse puutuvat, mille puhul näib, et erakapitali kaasamisest ei pääse.

Minister Juhan Parts selgitas Päevalehele, et Eesti Energia tulevikku tuleb vaadelda peagi riigikogusse jõudva energiamajanduse kümneaastase arengukava kontekstis. „Peale selle tuleb arvestada elektrituru peatse avanemise ja Euroopa Liidu kliimapoliitikaga,” rääkis Parts.

Tema sõnul määravad just need tegurid ära, milline on lähemal ajal praegu riigile kuuluva elektritootja vajadus investeeringute järele. „Neist tulenevalt on Eesti Energial lähema kuue aasta jooksul vaja umbes neli miljardit eurot (62 miljardit krooni – toim). Seda on vaja nii energiatootmisportfelli laiendamiseks kui ka põlevkivienergia väärtustamiseks,” nentis majandusminister.

Summa kokkusaamiseks saab energiafirma kindlasti laenu võtta, kuid nii suure hulga raha leidmiseks on paratamatult vaja turgutada ka Eesti Energia omakapitali. Partsi hinnangul tuleks aastatel 2009–2012 suurendada omakapitali kaheksa miljardi krooni võrra.

„Üks võimalus on erakapitali kaasamine,” möönis Parts, kuid selgitas, et võimalik börsile minek ei ole ettevõttele probleemitu. “Tuleb arvestada turuolukorda, Eesti Energia pole peagi enam monopoolne tootja. Ka on vaja turu avanedes ettevõttest eraldada põhivõrk.” Nende tegurite mõju tuleb erakapitali kaasamist analüüsides arvestada.

Ministri sõnul ei teinud valitsus Eesti Energia suhtes veel ühtegi otsust. “Enne peavad energiamajanduse arengukavad riigikogu heakskiidu saama. Siis saab Eesti Energia teha oma arengukava ja konkreetse finantsplaani ning alles selle käigus saab analüüsida erakapitali kaasamist,” rääkis Parts.

Majandusminister kinnitas, et tema mainitud umbkaudsete summade sisse pole arvestatud ühtegi senti, mida võiksid nõuda arutatavad tuumaprojektid.

„Eesti tuumajaama valiku puhul jõuaksime kõne all oleval perioodil ainult ettevalmistusteni. Raha oleks vaja ainult siis, kui Leedu tuumajaamaprojekt peaks ime läbi konkreetsemaks minema.”

Majandusministeerium on peale Eesti Energia esitanud valitsusele veel Tallinna Sadama, Eesti Posti, Tallinna lennujaama ning Eesti Raudtee tulevikuanalüüsi, kuid neid ei jõutud neljapäeval arutada.