2002. aasta kevadel võeti S.L-lt Narva piiripunktis kontrollimiseks ära Eesti Vabariigi välismaalase pass põhjendusega, et see on kaotatud/varastatud dokumentide andmebaasis. Pass tagastati kaebajale üheksa päeva hiljem. Kodakondsus- ja migratsiooniamet vabandas hiljem ebamugavuste pärast ning selgitas, et pass oli märgitud kehtetuks inimliku eksituse tõttu.


S. L. esitas aga sama aasta suvel halduskohtule kaebuse, milles palus riigilt välja mõista mittevaraline kahju 15 000 krooni, kuna passi puudumise tõttu ei saanud ta sõita Venemaale tütrele külla. Plaanide nurjumise ning dokumentide puudumisest tekkinud närvipinge tõttu halvenes kaebaja tervis ning kaasnes stress.


Tallinna halduskohus mõistis S. L-i kasuks välja 7500 krooni ning 875 krooni kohtukulusid, kuna passi äravõtmist tuleb pidada riigiametnike hooletuseks. Kuna kaebaja on 62-aastane, siis võis selline olukord tõesti põhjustada ka tervise halvenemist.


Siseministeerium palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada, mida ringkonnakohus ka tegi, kuid S.L kaebas otsuse taas edasi.

Riigikogu halduskolleegiumi otsusel on üldtuntud fakt, et kõrgvererõhutõbe põdeva isiku vererõhu tõusmisel tema tervislik seisund halveneb ning seega jäeti jõusse halduskohtu esialgne otsus.