Peapiiskop kuulutas välja jõulurahu
"Armas Jõgeva ja Eestimaa rahvas! Juba kaks aastatuhandet on kõlanud sõnum erilisest rahust - rahust, mida kingib Jumal oma Poja Jeesuse Kristuse läbi. See aga ei ole maailmarahu, mida me kõik väga igatseme. Maailmas, kus jätkuvad sõjad, konfliktid, ebaõiglus ja enesearmastus, tundub see uskumatuna," teatab peapiiskop oma pöördumises.
Ometi peitub peapiiskopi sõnul selles inimeseksolemise sügavaim igatsus ja allikas. "Tajume, et jõulurahu on midagi ülevat ja püha, midagi, mis pärineb Jumala enda juurest. Oma rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile, mina ei anna teile nõnda nagu maailm annab, teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks, ütleb Jeesus," seisab pöördumises.
"Rahu on tasakaal, oma koha, väärikuse ning julguse leidmine. See saab alguse austusest Jumala vastu. Austada Jumalat, elu andjat, tähendab ka aukartust elu ees, nagu kõlab Albert Schweitzeri kuulus üleskutse. Ta ütleb: Elu ees aukartuse eetikas sisalduvad igasuguse sügava religioossuse aimused ja igatsus!" ütleb piiskop.
Jõuluevangeeliumis kingitud usk on tema sõnul lepitus, sild taeva ja maa, Jumala ja inimese ning inimese ja inimese vahel.
"Meie väike rahvas vajab väga seda armastuse ja lepituse sidet, üksteisest hoolimist ja üksteise toetamist. Sellele rajanevad peresidemed ja sotsiaalne õiglus, kodurahu ja hingerahu. Tehkem jõuluajal kõik selle rahu nimel! Ärgu olgu Eestimaal lapsesilmi, kus on kustunud sära. Ärgu olgu abikaasasid, kes on pettunud kaunimas, mis inimestele kingitud - armastuses. Ärgu olgu kodanikke, kes on pettunud oma riigis ja iseseisvuses. Ärgu olgu kedagi, kes on pettunud elus. Sest elu on püha ja jumalik ja meist enestest suurem. Jõulurahu viib meid kõige rikkamate hulka juba nendel jõuludel. Olgu meil siis üksteisest hea meel, olgem üksteisele rõõmu ja lootuse käskjalgadeks. Olgu selle rõõmu kõrguseks taevas, pikkuseks igavik ja kaalukausiks Jumala heameel meist igaühest," lausub peapiiskop jõulurahu välja kuulutades.
