Peipsi kalurid kahtlustavad teadlasi röövpüügis
Peipsi kalurid väidavad, et Tartu ülikooli mereinstituudi teadlased püüdsid oktoobri viimastel nädalatel järvest välja üle kahe tonni ahvenat. Kalameestele teeb see viha, sest praegu on järvel püügikeeld ja kutselised kalamehed ise võivad järvest kala püüda vaid koduse uhhaa jagu.
Peipsi kalurite ühingu juhi Priit Saksingu andmetel läksid Tartu ülikooli teadlased 21. oktoobril järvele kolme suure kalapaadiga. Kaks osaühingule Kalameister kuuluvat paati läksid järvele Kallastelt ja üks osaühingule Peipus kuuluv paat Vasknarvast. Järvelt naasid teadlased pealtnägijate sõnul korraliku kalasaagiga.
Saksingu sõnul pole võimalik tagantjärele täpselt tuvastada, mis kalaliike ja kui suurtes kogustes püüti, sest pärast püüki ei toimunud kala kaalumist ega mõõtmist ning püütud kala veeti kohe teadmata suunas minema. „Sisuliselt oli tegemist röövpüügilaadse tegevusega,” pahandas Saksing.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juht Ain Soome ütles, et kalurid siiski eksivad ja teadlastel olid eripüügiks vajalikud load. Ka on ministeeriumile esitatud andmeid püügikoguste ja kala edasise saatuse kohta.
Ebatavaline teaduspüük
„Kalavaru uuringuid on vaja igal sügisel teha ja seda hoolimata sellest, kas kalurid on püügi-kvoodi ära püüdnud või mitte,” selgitas Soome. Ühtlasi ta möönis, et tänavusügisene teaduspüük on veidi ebatavaline ja võib kalureid pahandada küll.
Nimelt kasutavad mereinstituudi teadlased sel aastal lisaks pöörnoodale ja traalile ka põhjanoota ehk mutnikut. Tänu mutnikule või enneolematule kalameheõnnele õnnestus teadlastel kõigest paari püügiga Peipsist kätte saada üle kahe tonni ahvenat. Just see pahandabki kalamehi. Nimelt tuleb kalameestel ja Eesti riigi esindajatel tuleva nädala alguses asuda Venemaaga tuleva aasta püügikvootide üle läbi rääkima.
Saksingu sõnul raskendasid teadlased oma ülepüügiga kalurite väljavaateid püügikoguseid juurde saada. „Kalurid on teadlaste peale väga pahased. Kalurid ise tegid ahvena puhul kolm tonni ülepüüki, aga siis tulid teadlased ja püüdsid pea sama palju tonne heast peast välja,” kurtis Saksing.
Soome kinnitusel saavad venelased aga suurepäraselt aru, et järvel on tarvis ka teadustööd teha ja kalavarusid hinnata. „Muidugi võetakse need kogused kvoodist maha,” lisas Soome. Remargina olgu mainitud, et kaks tonni ahvenat on vaid tühine osa Peipsist püütavast 1200-tonnisest Eesti ahvenakvoodist. Parimatel päevadel suudavad kutselised kalamehed ise päevas välja püüda kolmkümmend tonni ahvenat.
Kokkuvõtteks märkis Soome, et Peipsi kalurite ühingu kalamehed võivad olla pahased hoopis selle pärast, et teaduspüügiks ei renditud nende laevu, ja seetõttu aetakse nüüd kiusu.
Teadlane: kalamehed laimavad
•• Peipsi järve kalavarusid hindava Tartu ülikooli mereinstituudi teaduri Väino Vaino kinnitusel on kõik teadustöö paberid korras ja salapüügist on asi väga kaugel.
•• „Kalamehed tegelevad laimu levitamisega. Load on meil olemas. Kalad kaalutakse ja mõõdetakse üle. Vähe sellest, meil on sel sügisel paadis kaasas olnud ka keskkonnaministeeriumi esindaja,” ütles Vaino.
•• Teaduri sõnul on sel aastal teaduspüügi raames tõesti välja püütud veidi suurem kogus kala kui tavaliselt, kuid seda põhjusel, et eksperimendi raames on katsetatud ka uusi püügivahendeid – jutt käib siis pöörnoodast ja mutnikust. „Mutnikupüük on Peipsil väga oluline püügiviis, kuid seda on teaduslikult vähe uuritud. Nüüd siis uuritakse ja selle uuringu maksab kinni PRIA,” lisas Vaino.
