Foto: Tanel Meos

Ehkki varem madalate maksude eestkõnelejana esinenud Reformierakond kuulutas Keskkerakonna pakutava elektriaktsiisi vähendamise ettepaneku ebaseaduslikuks, näeksid ettevõtjad selles sammus tuge oma konkurentsivõimele. „Toiduainetetööstusele kujutab kogu energeetikapakett, mis koosneb samal ajal nii kütteõlide, gaasi kui ka elektri hinnast, olulist survet,” ütles Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav. „Kõikide maksude alandamine on ettevõtjale väga teretulnud ning elektril on sealhulgas oluline koht.”

Maksumaksjate liidu ettekujutuses võiks kaaluda elektriaktsiisi vähendamist kodutarbijate jaoks, kelle osatähtsus selle maksu kogumises pole nii suur kui tööstusettevõtetel. Ühtlasi võidaksid aktsiisi vähendamisest ka pingelise eelarvega avalikud asutused, nagu koolid, haiglad ja raamatukogud. „Kui aktsiisi vähendada suurtarbijatele, tekiks riigieelarvesse küllalt suur auk, mille täitmine võiks päevakorda tuua saastetasu määramise elektri tootjatele,” ütles liidu juhatuse liige Lasse Lehis. „See aga vähendaks meie kodumaiste tootjate konkurentsivõimet näiteks kevadel Lätist sisse voolava odava hüdroenergia suhtes.”

Maks maksu otsas kinni

Kodutarbijad, kes peavad ilma tagasisaamise võimaluseta maksma käibemaksu, saaksid aktsiisi vähendamisega topeltvõidu. Nimelt lisavad elektrimüüjad aktsiisi elektri hinnale nii, et ei too seda arvetel eraldi esile, ja käibemaksu tuleb tasuda ka aktsiisisummalt.

Omanike keskliit seevastu peab aktsiisi alandamise mõju lühiajaliseks ja koduomanikule vähetähtsaks. „Keskmisele kodule langev elektriaktsiisi määr on väike, lühiajalise mõjuga ja näitab, et kodukulusid on maksupoliitika abil väga raske vähendada,” ütles keskliidu energeetikakonsultant ja Arengufondi energiasuuna juht Peep Siitam. „Keskenduma peaks ennekõike nendele lahendustele, mis aitavad vähendada raiskamist.”

Keskerakond nõuab riigikogu ööistungitega elektriaktsiisi nii tööstus- kui ka kodutarbijate jaoks alandamist praeguselt 0,447 sendilt kilovatt-tunni eest Euroopa Liidu lubatava alammäära 0,1 sendini. „Eesti keskmine leibkond võidaks aktsiisi vähendamisega 15 eurot aastas, mis on kolm korda suurem summa kui Juhan Partsi pakutav taastuvenergia tasu vähendamise mõju,” selgitas riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kadri Simson. „Riigieelarve kulu oleks seejuures 24 miljonit, mille saab katta, kui maksuamet tõhustab tööd ja kogub rohkem makse.”

Pere võit: 12,6 eurot aastas

Keskmine korter, mille aastane elektritarbimine ulatub 3000 kilovatt-tunnini, maksab praegu aastas puhtalt aktsiisimaksu 13,41 eurot, koos käibemaksuga aga 16,2 eurot. Aktsiisimaksu vähendamise korral väheneks tasutav summa kolme euroni, koos käibemaksuga aga 3,6 euroni. Seega oleks iga-aastane võit sellise tarbimise puhul 12,6 eurot.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eilsel valitsuse pressikonverentsil ajakirjaniku küsimusele vastates, et elektriaktsiisi vähendav muudatusettepanek pole seaduslik, sest seadus keelab tulusid vähendada ilma kulusid vähendamata. „See on ebaseaduslik. Ärge kuulake neid inimesi, kes põhjendavad ööistungeid,” vahendas Ligi sõnu Delfi.

Eestlased peavad maksma meie lõunanaabritest palju kõrgemat elektriaktsiisi, sest Lätis kehtib kilovatt-tunnile 0,1-sendine maksumäär, Leedus aga 0,101-sendine määr. Eestlased maksid eelmisel aastal elektri tarbimise eest riigieelarvesse 32,25 miljonit eurot, samal ajal jäi lätlaste aktsiisipanus 1,24 miljoni euro ja leedulaste oma 3,46 miljoni euro juurde.

Euroopa Liidus kehtib elektriaktsiisi alammäär: ettevõtjatele 0,05 senti ja eraisikute 0,1 senti kilovatt-tunni eest.