Mis on esmased märgid, et laps võib muutuda „murelapseks”?
Algpõhjus on tavapäraselt suutmatus mõnd õppeainet omandada. Selgelt kõige tõsisem pähkel on põhikooli probleemsetele lastele matemaatika. 54% murelastest väidab, et nad ei tule koolis matemaatikaga toime. Mahajäämusega matemaatikas kaasneb varem või hiljem mahajäämus ka teistes õppeainetes. Õpilasel langeb eneseusk, ta muutub närviliseks ja ebakindlaks, tema staatus koolis võib langeda. Kujuneb vastumeelsus õppimise ja koolimineku vastu, sagenevad puudumised. Õpilane tunneb, et tema identiteet on sedavõrd ohustatud, et selle taastamiseks ei olegi muud võimalust kui õpingud pooleli jätta ja jätkata oma elu mõnes teises, turvalisemas sotsiaalses keskkonnas, kus teda tunnustatakse rohkem ja kus ta võib ka mingit edu saavutada. Allakäigutrepile sattumist võivad soodustada eelnevad tõsised traumad: vanemate lahkuminek, lähedaste kaotus jms.
Olete esile toonud üksikvanemate mõju õpiraskuste tekkimisel. Millest see tingitud on, kas vanema töökoormusest või mõnest muust aspektist?
Uuring näitab, et riskilapseks kasvamise tõenäosus on suurem neis peredes, kus vanemad on lahutatud – üle kahe korra suurem. Pere, kus õpilane elab koos isa ja emaga, loob turvalisema kasvukeskkonna. Tavaõpilastest valdav osa pärineb peredest, kus vanemad on ametlikus abielus. Riskiõpilastest pärineb vaid iga teine perest, kus vanemad on ametlikus abielus, 41% pärinen peredest, kus vanemad on lahutatud või elavad vabaabielus. 2010. aastal tehtud kooliõpilaste uuringust selgus, et riskilaste vanemad ei tunneta oma laste tegelikku olukorda koolis ega taju sageli, kui keeruline on lapsel kõigi probleemidega hakkama saada. Üheks põhjuseks, miks vanemad ei tunneta oma laste tegelikku olukorda koolis, on asjaolu, et neil napib aega oma lapse jaoks. Tavaõpilaste emad pühenduvad oma lastele rohkem ja nii on igal teisel neist lapse jaoks alati aega, riskiõpilaste ja murelaste emadest vaid igal kolmandal.