Pettusekahtlus raputab Lihula kooli
Tänasel kooliaasta avaaktusel Lihula gümnaasiumis on ees piinlikuvõitu hetk, kui vallavanem annab pikaajalistele õpetajatele üle aukirju. Neist kolme pea kohal lasub kahtlus enneolematus eksamitööde võltsimises.
Kolm Lihula kooli 10-, 15- ja 50-aastase staazˇiga õpetajat ja direktor on sattunud niisuguse kahtluse alla, mida haridus- ja teadusministeeriumi järelevalveosakonna väitel pole enne kuuldud. Õpetajaid kahtlustatakse eksamitööde parandamises just niimoodi, et kõik saaksid minimaalsegi positiivse tulemuse.
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Priit Simson sõnul pole sellist kaebust teadaolevalt varem ette tulnud. “On olnud vihjeid selle kohta, et eksami ajal õpetaja aitab õpilast, aga tööde parandamise käigus ei ole võltsimist ette tulnud,“ lausus Simson.
Kuulduse järgi olid mitmed 9. klassi matemaatikaeksamil läbisaanud avalikult üllatunud, kuidas neil õnnestus eksam sooritada. Võrdluseks: Haapsalu kahes koolis, kus riigieksamitulemused on Lihula kooli omadest enamasti paremad, oli selles eksamis enneolematult suur protsent läbikukkujaid, sest eksam oli raske. Lihulas said sellega aga hakkama isegi tasandusklassi noored.
Väärikus vajab taastamist
Kooliasjatundjaid paneb imestama, miks Lihulas nõrgemate puhul järeleksamit ei kasutatud. 9. klassi lõpus on pärast riigieksamit päästerõngaks järeleksam, mille ülesanded koostatakse koolis, ning põhimõtteliselt on õpetajail võimalik lapsi väga täpselt järeleksamiks treenida. Miinimumi ikka saaks ja lõpuõhtuks oleks kõigil tunnistus käes.
Lihula vallavalitsus sai aga juba juuni lõpus ministeeriumist infot kaebekirja kohta, kuid ootas enne asjaoludele ametliku käigu andmist augusti lõpuni. Vallavanema Anu-Lii Jürmani väitel oli vallamajas, aga loomulikult ka koolis juuni lõpus juba puhkuste aeg, mida ei tahetud katkestada. Võimalik, et nii koolis kui ka vallamajas loodeti, et jutud vaibuvad või süüdlased tulevad ja tunnistavad puhtsüdamlikult üles. Ei juhtunud ei ühte ega teist.
Nüüd ütleb vallavanem, endine kooli sotsiaalpedagoog Anu-Lii Jürman, kelle oma viiest lapsest keegi pole Lihula gümnaasiumis käinud: “Tahame taastada õpetajate väärikuse.” Alles mõni päev enne 1. septembrit andis vallavanem “grupi lapsevanemate” kaebekirja politseisse uurida. “Viited võltsimisele on olnud nii tõsised, et peame selgitama, kas need on tõesed või mitte, sest need heidavad varju kogu eksamikomisjonile ning laiemalt kogu Lihula gümnaasiumile,” otsib vallavanem sõnu, kuidas delikaatset olukorda kirjeldada.
Üks kahtlusaluseid, individuaal- ehk tasandusklassi juhataja ja eksamikomisjoni liige Hilja Rohtla ütles ajalehele Lääne Elu, et kaks suvekuud on olnud pidev pinge, sest kahtlustused on õhus olnud.
Nii väikses kogukonnas, nagu on paari tuhande elanikuga Lihula linnakeses ja veidi enam kui kolmesaja õpilasega koolis, ei jää võimalikud pahateod vähegi huvitatutele teadmata. Ministeeriumile kirja saatnud pole julgenud oma nime alla kirjutada, mis võimaldab gümnaasiumi direktoril ja eksamikomisjoni esimehel Margot Smitil öelda: “Meil pole ju millestki rääkida! Me räägime anonüümkirjast ja suurest kadedusest, mis inimeste seas ringi käib!”
Koolidirektor ise on pool suve haiguslehel olnud ning praegu täidab koolijuhi kohuseid õppealajuhataja, kes korraldab ka tänase avaaktuse.
Vallavanem ja koolijuht on asjaolude arutamiseks korra kohtunud. Uuesti pidid nad koos ülejäänud komisjoniga nädal tagasi kohtuma, kuid see toimus ilma haiguslehel oleva direktorita. Pärast seda kokkusaamist vallavanem politseisse pöörduski.
Isegi muidu direktori tarmukust kiitvad ehk siis nn direktorileeri kuuluvad Lihula õpetajad laiutasid reede lõuna ajal käsi, mõistmata, miks direktor kõrvale tõmbus ega ürita aidata juhtunusse selgust tuua. Direktori eemalviibimine suurendab kahtlusi. Kuigi uurimine alles algas, paistab, et ka õpetajate toas palju ei kahelda, et võltsimine leidis aset.
Reedel lebas keset õpetajate toa suurt lauda suur tühi tordi-
alus, millel oli päev varem olnud õppenõukogule direktori saadetud ja tema enda küpsetatud tort. Täna algab kool.
Direktoritel Lihulas ei vea
•• Lihula inimesed ohkavad: koolidirektoritega ei ole aastaid hästi läinud. Viimased kaks või isegi kolm aastat on direktorit sunnitud lahkuma, kusjuures tagantjärele jäävad sellest kõnelejad hätta, meenutamaks, mis siis ikkagi viga oli.
•• Mujalt Lihulasse tulnud tõdevad, et võõraid võetakse koolimajas vastu pika hambaga. Möödunud aasta sees lahkus koolist kaks ning aasta lõpus veel kolm õpetajat. Küsimusele, kas koolis on kõik ained õpetajatega kaetud, vastatakse Lihulas diplomaatiliselt: tunniandjad on olemas.
•• Mis saab, kui kahtlused kinnitust leiavad, ei osanud ministeeriumi kommunikatsiooninõunik Priit Simson öelda. “See selgub uurimise järel,” ütles ta. Vallamajas oodatakse ilmselgelt nii võimaliku süüdi oleva õpetaja kui ka direktori lahkumist. Margot Smitil algas viieaastasest ametiajast neljas aasta. Eelmine direktor lahkus umbes samal ajal.
