Pime tütarlaps tõstetakse tänavale

22-aastane nägemispuudega neiu jäi aasta jooksul teist korda elukohata

Juunis Tallinnalt lastekodu kriisipinnale ajutise eluaseme saanud Mariana Maltseva (22) peab lepingu lõppedes nädala pärast välja kolima, kuid linnaosavalitsus ei suuda talle uut eluaset leida.

“Ma ei tea, mida ma 5. septembril teen – pakin oma asjad ja istun Haabersti linnaosa valitsuse ette maha?” muretses kolm aastat tagasi suhkruhaiguse tagajärjel pimedaks jäänud Mariana.

Elvast Tallinna kolinud neiu sõnul ütles linnaosa lastekaitse peaspetsialist talle pärast üleeilselt järelepäringut: ”Ärge nüüd tulge mulle ütlema, et te päris tänavale jääte, teil on ju vanemad, see on juba teie probleem, et Tallinna tulite.”

Korterit üürida ei suuda. Ametnik soovitas Marianal kinnisvaraturult korter üürida. Mariana invaliidsuspension on 1800 krooni kuus, ühetoaliste korterite üürihinnad algavad 2500 kroonist.

“Mulle öeldi, et eluasemetoetust makstakse siis, kui üüritava korteri ruutmeetri hind pole üle 20 krooni. Kust ma leian korteri, mille kommunaalkulud on 600 krooni?” küsis Mariana. “Tunnen ennast absoluutselt abituna!”

Linnaosa lastekaitse peaspetsialist Meeli Annus nentis, et linnaosa sotsiaaleluruumid on hõivatud. “Valmis lahendusi me selles olukorras pakkuda ei saa, Marianat tuleb võtta nagu iga teist kodanikku,” leidis ta. “Üldjuhul ei ole puudega inimesed üksi. Kui ta juba tegi otsuse Tallinna kolida, pidi ta olema kindel, et saab hakkama.”

Annus ei osanud ennustada, kui pikalt elamispinda oodata tuleb. “Enamasti elavad sotsiaalkorterites vanad inimesed, kes võivad kas või homme ära surra,” selgitas ta.

Annuse sõnul taotles linnaosavalitsus linnalt Marianale erandkorras elamispinda, kuid seda ei peetud võimalikuks.

Abilinnapea Anders Tsahkna nõunik Evelin Raudsepp ütles, et neiu probleemi peaks lahendama linnaosavalitsus. “Meie eelistusi teha ei saa,” tõdes ta.

Soovitati ühiselamut. Raudsepp tegi pedagoogikaülikooli pürgivale Marianale ettepaneku elada ülikooli ühiselamus. “Helistasin ühiselamud läbi, nad olid valmis ta vastu võtma,” märkis ta.

Samas pole Marianat veel ülikooli vastu võetud, kuna ühele erialale ta ei pääsenud ning teises teaduskonnas arutatakse, kas nägemispuudega inimene neil õppida saaks.

“Kes mulle siis ühiselamukoha annab, kui ma kooli ei saa?” muretses Mariana. Tema sõnul häiriks teda ka mitmekesi ühes toas elamine. “Ma ei tea ju, millised inimesed need on, kuidas nad minusse suhtuvad – olen ikkagi pime. Ja kui minusugune saab õppida ainult arvutiga, kas ma siis panen arvuti sinna tuppa üles ja lisaks veel internetiühenduse?”

Evelin Raudsepp märkis, et ühiselamu oli soostunud tütarlast ka siis vastu võtma, kui too ülikoolis ei õpi. “Muidugi, nüüd, kus kool kohe algab, võivad toad juba ka hõivatud olla,” nentis ta.