Poliitikud tüürivad allikakaitse eelnõu seadusetäheks
Palju kõneainet pakkunud nn allikakaitse seaduseelnõu jõuab kolmapäeval riigikogus teisele lugemisele ning vastuvõtmine terendab juba 24. novembril. Nii otsustas riigikogu õiguskomisjon esmaspäeval.
Eelnõu, mille vastu protestimiseks ilmusid Eesti juhtivad ajalehed märtsis valgete külgedega, on Eesti ajalehtede liidu (EALL) tegevdirektori Mart Raudsaare sõnul küll allikakaitse punktide osas paremaks muutunud, ent endiselt teeb muret nn ennetavate trahvide osa.
Puudutab ka sotsiaalmeediat
Nimelt näeb suure tõenäosusega veel sellel kuul seaduseks vormitav eelnõu ette, et kohtunik võib näiteks solvava materjali avaldamise korral määrata ajalehele või blogipidajale nii suure trahvi, et tollel teema edasise käsitlemise isu kaoks. Eelnõu koostajad soovitavad trahvi määramisel arvestada väljaande varalist seisu, EALL soovis sellele lisada „ja rikkumisega saadud tulu”, ent see õiguskomisjoni heakskiitu ei pälvinud.
Raudsaare sõnul esitab EALL reedeks uue parandusettepaneku, mille sisu otsustatakse homme. „Allikakaitse punktid võivad meile olla ebamugavad, ent need ei kujuta endast otsest ohtu ajakirjanduse püsimajäämisele nagu on ennetavate trahvidega,” rääkis Raudsaar. „Usun siiski, et kui eesmärgiks ei ole ajalehtede pankrotti ajamine, siis saavutame kompromissi.”
Eelmise ettepaneku tagasilükkamine on Raudsaare sõnul mõistetav, sest eelnõu ei puuduta ainult ajalehti, vaid ka sotsiaalmeediat, kus tulu ei teenita.
Kui eelnõu siiski praegusel kujul seaduseks saab, jäävad lehed ootama kaasust, näiteks mõne korruptsioonijuhtumi käsitlemisest saadud trahvi, millega Euroopa kohtusse pöörduda.
„Kasutame ära kõik siseriiklikud võimalused – kõigepealt otsustab ju president, kas seadus välja kuulutada,” märkis Raudsaar. „Euroopasse pöördumine oleks riigi mainele suur hoop. On ju Eesti seni kõigist teistest endistest Nõukogude vabariikidest ajakirjanduse läbipaistvuse osas selgelt eristunud. Oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui see arvamus muutuks.”
Selles et seadus tervikuna riigikogus vastu võetakse, pole enam kahtlust.„Tundub, et poliitiline konsensus on erakondade vahel saavutatud ning see teema soovitakse kiiresti kaelast ära saada,” lausus Raudsaar.
Eelnõu menetlust juhtiv reformierakondlasest riigikogulane Robert Antropov ütles, et tegelikult on küsimus detailides, ning avaldas arvamust, et EALL-iga jõutakse kompromissini. „Üldisele põhimõttele andsid nad ju tegelikult accept’i, küsimus on ainult jah-sõnas, mis on kumulatiivse mõjuga,” märkis ta.
Kommentaar
Rait Maruste
Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik
Konkreetset seaduseelnõu ma kommenteerida ei saa, sest ei ole seda dokumenti näinud, mis riigikogulaste laual on. Aga üldisemalt rääkides võib öelda, et ennetavad trahvid ei ole kindlasti euroopalik, vaid ameerikalik õiguskultuur. Ma ei saa mürki võtta, et selliseid asju kusagil Euroopas seadustes ei ole, aga mina sellist lähenemist seni kohanud ei ole.
Samal ajal ei saa öelda, et üks või teine asi oleks a priori vale. Ameerikast on ennegi üht-teist üle võetud, näiteks võib siin tuua süüga kauplemise ehk kokkuleppemenetluse põhimõtted.
Raske on öelda, mis võib juhtuda, kui lehtede kaebused Euroopa kohtusse jõuavad. Otsused tehakse siiski konkreetsete kaasuste alusel – hinnatakse esmajoones seda, kas karistus vastab rikkumisele.
Allikakaitse on Euroopas kindlasti üks väga tähtsaid põhimõtteid, mida hoolikalt jälgitakse. Ka nn lekitamiste puhul on arusaam, et see ei ole ajakirjanduse probleem, vaid ikkagi nende asutuste ja organisatsioonide oma, kust infot välja tilgutatakse.
