“Päevalehe tänasest loost on näha, et politseinikke on vähe. Meie anname noortele neid teadmisi, mida nõuab PPA. Noortel on iseseisvaks tööks algteadmised olemas, politseiametis käib õppimine kogu elu. Kuid töökorralduslikult sõltub kõik sellest, kuidas riigis on prioriteedid paika pandud.”

Mis saaks siis, kui pisivarguste ja muude väiksemate kuritegudega, mis on ajamahukad, tegeletaks vähem? Toompere kinnitusel ei saa anda varastele signaali, et väiksemate kuritegudega ajanappuses üldse ei tegeletagi.

“Õnneks on Eestis päris hästi arenenud kindlustussüsteem. Minult on päris mitu asja ära varastatud ja ei ole kätte saanud. Olen läinud seda teed, et olen asjad ära kindlustanud. Võibolla selle pärast, et tean, kui vähe on politseis ressurssi, aga kõik vargused olen siiski ära registreerinud juhuks, kui kuskilt peaks kunagi midagi välja tulema."

"Mina ei ole seda meelt, et pisiasjadega ei peaks tegelema. See annaks tugeva signaali pikanäpumeestele ja pisivarastele. Selliseid varguseid võidakse palju rohkem hakata toime panema. Praegu on ikkagi hirm, et äkki keegi võtab vahele," sõnas ta.

"Kui väikeste kuritegudega ei tegeletaks, siis kuhugi läheks see ressurss ikkagi – kindlustuste hinnad võivad üles minna, näiteks. Või näiteks võiksid hakata kindlustusfirmad endale detektiive palkama. Ja kust nad tuleks? Muidugi politseist. Sel juhul jääks politsei veel nõrgemaks. Iga kuritegu on kuritegu ja sellega tuleks tegeleda.”

Politseikolledži direktor kinnitas, et politsei on alamehitatud.

"Minu seisukoht on alati olnud, et Eesti politseis peaks olema rohkem tööjõudu. Seda alates piirkonna konstaablitest ja lõpetades uurijatega. Muidugi on politsei muutunud oluliselt efektiivsemaks ja tehnika on edasi arenenenud. Aga see pole ainult meie probleem, ka näiteks Soomes tõmmatakse ressurssi kokku."

Toompere leidis, et politsei peadirektori Elmar Vaheri lahendus suunab olukorda paremuse poole. "Leian, et Elmar Vaheri lähenemine on õige – suunata olemasolev ressurss sinna, kus on töötegijad ja vähendada ametnike arvu. Ehk aitab see tulevikus motiveerida ka noori rohkem tööle jääma."

Ta nentis, et politseis on kaadrivoolavus suur. "Näen endagi lõpetajate hulgas seda, kuidas lõpetajad on kuhugi Austraaliasse ära läinud, või on hakanud autojuhtideks. Politseinikuks saada tahtjaid on, aga probleem tekib pärast kui minnakse tööle. Tööpinge kasvab nii üle pea, koormus on suur."