Põlvamaal valmib põhu-savimaja
Põlvamaal asuvas Orava vallas jõuab katuse alla uus savi-põhumaja, mille muudab unikaalseks see, et ehitades on kasutatud paljusid eri tehnikaid.
Savimaja rajav Jaanus Viese rääkis, et kui tavaliselt kasutatakse savimaja ehitades ühte-kahte savitehnikat, siis tema näidismaja puhul on kasutatavate tehnikate hulk mitu korda suurem. Selle põhjenduseks ütles Viese, et hoone valmib koolituse käigus ja koolitusel osalejatel on vaja saada põhiteadmisi rohkem kui ühest savitehnikast.
„Kasutame nii cob-tehnikaid kui ka erinevaid põhutehnikaid. Kõigil neil on omad plussid ja miinused,” lausus Viese. Ehitamist vaadates tundub pealtnäha veider, et osa hoone seinu valmib vaid põhupakkidest, osa kuuse- ja männiokstest, mis on kaetud saviga. Viese selgituse järgi saaks savimaja põhimõtteliselt ehitada ka tühjast taarast ja kas või kasutatud teleritest, mille virnad tambitakse savi ja põhuseguga kinni.
Täiesti kultuurne
„Lõpuks ei jää savimaja selline sigrimigriline, sest seinad krohvitakse ja tehakse tasaseks. Ka saab seinu värvida, mistõttu paistab maja täiesti kultuursena,” rääkis Viese. Üldiselt ei armasta tänapäeva savimajade rajajad Viese sõnul ehitada hooneid, mille nurgad oleksid täisnurksed. „Loodusest te naljalt täisnurka ei leia. Savimajade ehitajad aga tahavad luua või-malikult looduslähedast elukeskkonda,” kinnitas Viese.
Orava valda kerkiv savimaja ei saa küll eluhooneks, vaid jääb tulevikus kasutusse väikese abihoonena. Praeguseks on Viese õuele põhust ja savist ehitatud välikäimla ja puhkenurk, kus saab ehtsas saviahjus valmistada näiteks pitsat.
„Kõik materjalid, mida ma hoonete ehitamisel olen kasutanud, on paari kilomeetri kauguselt pärit. Savi saan järvest. Põhu tuttavatelt talumeestelt,” rääkis Viese. Kuigi pealtnäha ei kulu savi-põhumaja rajamiseks eriti palju raha, ei tule selle ruutmeetri maksumus siiski odavam kui tänapäevaste ehitusmaterjalidega valmistatud hoonel. Viese sõnul muudab savimaja ehitamise kalliks tööjõud.
„Üksi ei suuda savimaja valmis ehitada. Samas tööjõudu on võimalik Eestis leida, aga nad on kallid ja üsna hõivatud,” ütles Viese. Savimaja suurim pluss on tervislik mikrokliima ja väiksed ülalpidamiskulud. Näiteks saja ruutmeetri suuruse elumaja saab ka külmal talvel köetud vaid viie-kuue ruumimeetri puudega. Seda on ligi kaks-kolm korda vähem, kui kulub tavalises puitmajas.
Põhumajal on tervislik sisekliima
•• Insener ja tehnikamagister Sven Aluste ehitas endale paari aasta eest Järvamaale põhust ja savist maja. Tema sõnul on põhumajas tervislikum elada kui Lasnamäe korrusmajas.
•• „Savikiht tegeleb liigse niiskusega ja põhk annab hoonele soojustuse. Talvel kulub näiteks mul mitu korda vähem energiat sooja saamiseks kui paljudel teistel,” selgitas Aluste.
•• Kaks aastat kasutuses olnud hoonel pole Aluste sõnul ka remondikulusid. „Ja kui keegi arvab, et pistikutes ulub mul tuul, siis ei, nii see pole,” lisas Aluste.
