Psühholoog Toivo Niiberg: kingituse teeme oma süütunde lunastamiseks
Ma ei tähista jõule, aga ostsin eelmisel nädalal paki jõuluehteid, olgugi et tegu on mõttetute ja kasutute kulinatega. Ei tea, mis mulle tol hetkel poes pähe lõi. Psühholoog Toivo Niiberg, teie ehk oskate seletada?
See oli impulsiivost. Uuringud näitavad, et 70% inimesi ostab impulsi tulemusel, kuid on ka vahe naiste ja meeste vahel. Uuringud näitavad, et enamik mehi läheb poodi kindla eesmärgiga, ostab plaanitud asja ära ja tuleb poest välja, aga enamik naisi läheb poodi mõttega osta üks asi, kuid tuleb välja hoopis teistega. Psühholoogias on olemas termin jõulustress, mis annab stressiskaalal 10–30 palli. Seejuures on inimese keskmine stressitaluvus 130 palli, nii et jõulustress annab sellest laias laastus juba neljandiku. Sellele lisanduvad ka muud tegurid: pinged tööl või eraelus. Ja siis veel mõtled, kellele ostad, kellele ostmata jätad…
Kaubanduskeskuste parklad on umbes ja statistikaameti kolmanda kvartali andmed näitavad, et ostmine on viimased kaks aastat käinud kasvutempos. See ilmselt laieneb ka jõuluostudele. Miks me ostame, nii et ninast veri väljas?
See on teatud määral ka patoloogia. On kahju, et avastame oma lähedased üks kord aastas ja siis teeme kingituse – sageli hirmkalli – lunastamaks süütunnet. Jõulukink võiks olla lihtne.
