Puhkavad bürokraadid takistavad kortermajade renoveerimistöid
„Meil on kõik valmis. Kooskõlastused on tehtud. Ehitajad tahavad ehitada. Tööd aga alustada ei saa, sest linnaametnikud puhkavad ja ehitusluba pole,” räägib Õismäel asuva viiekorruselise tüüppaneelmaja ühistu esinaine Luule Mandelkorn, kuidas nende ühistu soov maja fassaad soojustada on põrkunud linnavalitsuse kollektiivpuhkusega.
Taustaks on 1. juunil Kredexi toel käivitunud kortermajade renoveerimise programm. Seesama, mille abiga saab majad energiasäästlikuks muuta ja mis peaks kriisi ajal ehitajatele tööd andma. Majandusminister Juhan Parts on reklaaminud programme kui Eesti majanduse stimuleerimisvahendeid.
„See on aastaid kestnud mure. Oma kogemusest tean, et kõik load ja kooskõlastused tuleb enne jaanipäeva ära teha, pärast seda sureb kogu ametnikkond välja,” ütleb ka fassaaditöödele spetsialiseerunud väikefirma Oma Fassaad juhataja Martin Kärner.
Tuleb arvestada, et Kredexi toetatud programmi juures on asjaajamine ka ilma linnaametnike venitamiseta tavapärasest pikem. „Klientide huvi on päris suur, aga võrreldes tavalaenuga on Kredex renoveerimislaenu projektidele seadnud lisanõudeid ja dokumentide ettevalmistus võtab rohkem aega,” lisab Swedbanki väikeettevõtete finantseerimise valdkonnajuht Janis Pugri.
Bürokraatlikest takistustest suuremgi probleem on hoopis inimeste kartus laenu võtta ja ühistuliikmete omavaheline vastasseis. Seda ütlevad nii pangad kui ka ehitajad. Fassaadilahenduste pakkumisega tegeleva Balti Vara juht Meelis Karro räägib, et käib tihti ühistutes infot jagamas ja inimeste küsimustele vastamas. „Olen näinud isegi seda, kuidas ühistuliikmed omavahel kaklema lähevad.”
Luule Mandelkorn tunnistab, et nendegi ühistus oli liikmetelt renoveerimislaenu taotlemiseks nõusoleku saamine keeruline. Inimesed on väga ebakindlad ja hirmude kütkes. Konkreetsel juhul tuli veenda venekeelset seltskonda, paljud neist olid veendunud, et kohe-kohe kärbib valitsus pensione 50%.
Balti Vara juht Meelis Karro ütleb, et vahel on ka vastupidi: venekeelsed ühistud on otsustes konkreetsed, eestikeelsed jäävad heietama. „Osa neist hirmudest on objektiivsed, aga osa täiesti irratsionaalsed,” nendib ta.
Tuntav kokkuhoid
Soojustamise mõte on ju tegelikult kokkuhoid. Mandelkorn teab oma ühistu näitel: sooja kokkuhoid tuleb nii suur, et kokkuvõttes vähenevad energiakulud isegi pangalaenu korral. Eriti kuna Kredex on laenule tekitanud väga madala intressi, kuni viis protsenti.
„Oleme sellel aastal võitnud 11 miljoni krooni eest ühistutepoolseid, kuid hiljem ära langenud hankeid, kuna ühistuliikmete hirmude tõttu pole lõplikku nõusolekut tulnud,” resümeerib Oma Fassaad juht Martin Kärner. Väikefirma jaoks, kelle käive eelmisel aastal oli kümme miljonit, on see suur raha.
Ametnik: võtame tööd koju kaasa!
•• Linnaplaneerimise ameti ehituslubade osakonna juht Arnold Knuut tunnistab, et paljud ametnikud on praegu puhkusel ja tähtajad hilinevad. „Aga kindlasti ei tähenda see, et ükski asi tegemata jääb,” lisab Knuut „Tööd on nii palju, et ametnikud võtavad seda koju kaasa.”
•• Fassaaditöödele on praegu aga kõige magusam aeg. Firmad teevad ühistutele superpakkumisi. Fassaaditööde hooaeg kestab novembri lõpuni. Buumiajal tehti töid muidugi ka talvel, aga see tähendas sisuliselt õhu kütmist, praegu loetakse raha rohkem.
