Presidendi ametikett on jõudnud Toomas Hendrik Ilvese õlult Kersti Kaljulaidi õlule. Ilves saadab ametijärglase südamliku käepigistusega teele. Ongi üks ajastu lõppenud ja järgmine alanud. Foto: Ilmar Saabas

President Kersti Kaljulaidi ametisse astumises on pidulikkust rohkem kui varasematel kordadel. Eilne 
pikk tseremooniate jada algab Kadrioru lossis, mis ootab peagi ametisse kinnitatavat presidenti viimseni sätituna. Samal ajal kui Toomas Hendrik Ilves lossis kantselei töötajaid tänab, rullitakse treppide ette lahti punast vaipa. Tuulise ilma kiuste lippab lossi eest mööda mitu tervisejooksjat, kes korraks sammu aeglustavad. Vaip ja saabunud politseiauto annavad märku, et midagi hakkab kohe-kohe toimuma.

Tuul on armutu ja Kadrioru lossi valvavatel vahipataljoni ajateenijatel tuleb veel viimasel hetkel trepilt neoonrohelise harjaga lehti pühkida. Seda jälgivad juba aegsasti kohale jõudnud 20 ajakirjaniku ja kaameramehe silmapaarid. Kui punane vaip ja agaralt treppi puhastavad sõdurpoisid veel möödujate tähelepanu ei köida, siis kindlasse kohta suunatud kaamerad juba küll. Puude vahele, vähemalt paarikümne meetri kaugusele lossist hakkab kogunema uudistajaid. Keegi päris trepi lähedale ei tiku. Üks väheseid julgeid on kannatlikult esimeste seas ootama hakanud pensionär Rita, kes teab sekundi täpsusega, mis kohe juhtub. Rõõmus ta selle üle ei ole. „Ei meeldi mulle neist keegi,” seletab ta ja lisab, et tema poolehoid kuulub jäägitult hoopis Marina Kaljurannale. „Temal oleks õnnestunud eestlased ja venelased liita,” sõnastab Rita selle, mis peaks olema peagi ametisse astuva presidendi peamine ülesanne.

Avalehele
12 Kommentaari
Loe veel: