Puudega inimesed jäävad südalinna tänavaremondis hätta
Põhja-Eesti pimedate ühingu esimehe Eduard Borissenko kinnitusel ei saa nägemispuudega inimesed praegu kesklinnas ilma saatjata üldse liikuda.
“Linnavalitsusega on meil kokkulepe, et kui tänavaid hakatakse remontima, siis projekteerimisfirma võtab meiega ühendust,” ütles Borissenko.
Üldjuhul on seda ka tehtud, kuid Borissenko kinnitusel ei võtnud Narva maantee remondi asjus ühinguga keegi ühendust.
Umbes 2000 vaegnägijat
Praeguseks on linna ja vaegnägijate esindajad siiski kohtunud. “Sellest kohtumisest oli kasu, saime läbi rääkida ja selgeks, kuhu tulevad uued foorid ja millised neist varustatakse helisignaaliga,” märkis Borissenko.
Vaegnägijaid on kesklinnas tööl käijate hulgas tema sõnul vähe. Põhja-Eesti pimedate ühingusse kuulub umbes 500 tallinlast, neist käib tööl 50 ümber. Borissenko hinnangul elab linnas kokku umbes 2000 vaegnägijat.
Ratastooliinimestele teeb tänavaremont südalinnas ringiliikumise vaevaliseks, kuid enne ehituse algust linn raskustest liikumispuudega inimeste ühingule ei teatanud.
Linnavalitsuse otsuse alusel peab säästva arengu ja planeerimise amet liikumispuudega inimeste ühingule uusehitiste ja kapitaalremonti vajavate majade projektid ülevaatamiseks saatma. Narva maantee remondi plaan koostati enne selle korra jõustumist kevadel, nii jäigi remont kooskõlastamata.
“Ega liikumispuudega inimesed ei saagi minna igale poole, kuhu terved inimesed. Narva maanteel on olnud liikumine kõigil keeruline,” nentis Tallinna liikumispuudega inimeste ühingu esimees Tõnu Mugur.
Invasõbralik südalinn
“Kõnniteed on seal vist lõpetamisjärgus ja neid kaudu pääseb juba liikuma,” täpsustas Mugur.
Tema sõnul on hästi korda tehtud näiteks Kaubamaja, Viru hotelli ja Vabaduse platsi ümbrus, kõikjal on arvestatud ka ratastooliinimestega.
Sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekandeosakonna juhataja Uku Torjus ütles, et ametiga ei ole Narva maantee remondi asjus linnavalitsusest keegi nõu pidanud.
“Selge, et puudega inimeste liikumine on keeruline, sest ega tervedki pääse korralikult üle remonditavate tänavate,” nentis Torjus.
“Ühistranspordiga on veelgi keerulisem, sest nägemispuudega inimesed on harjunud kindlas kohas peale minema,” lisas ta.
