Rääkiv aparaat parandab pimedate elu
Peale selle saavad pimekirja oskajad tuleval aastal tellida spetsiaalse abivahendi pimekirja trükkimiseks ja selle arvutisse sisestamiseks.
MTÜ Jumalalaegas juhatuse liikme ja Silmalaeka projektijuhi Janar Vaigu sõnul algab pimekirja sisestaja eestindamine järgmisel aastal ning siis peaks oskajad seda ka osta saama.
Braille’ rea nime kandva masina hind ulatub üle 50 000 krooni, kuid pimedad võivad selle kätte saada märksa odavamalt. Enamik abivahendeid on pimedatele 50-, mõni ka 90-protsendilise soodustusega, mille tasub riik.
Arvutid olulised ja odavamad
Põhja-Eesti pimedate ühingu esimehe Artur Räpi sõnul kasutavad paljud vaegnägijad praegu arvuteid nii, et trükivad kümne sõrme pimesüsteemis ning teksti loeb ette kõnesüntesaator.
Järjest laialdasem arvutikasutamine on tema sõnul oluline ja kokkuvõttes ka odavam. “Tavaline eesti-inglise keele sõnastik on pimedate keeles 17 paksu köidet. Võib ette kujutada, kui kallis selle trükkimine on,” ütles Räpp. “Aga seda saaks ju arvutiga kasutada ja kuigi esialgne investeering oleks kallis, tasuks see end ära.”
Tänavu maiskuust on Eesti ligi 20 000 pimedal ja nägemispuudega inimesel võimalik kasutada ka eesti keeles rääkivaid vahendeid, samal ajal peavad näiteks naabrid lätlased endiselt hakkama saama vene- või ingliskeelsete vahenditega.
Eesti keeles rääkivate masinate hulgas on näiteks värvusemõõtja, kaal, kalender, glü-koosimõõtja, vererõhuaparaat ja mõõdulint, tulevast aastast ka kell ja kompass.
Mõõdulint ütleb mõõdetud lõigu millimeetri täpsusega, värvusenäitaja Colorino teatab eseme värvi ja mõõdab ka valguse tugevust.
“Inimesel on ju vaja leida õige sokipaar,” lisas Janar Vaik. “Aga Eesti pimedad leidsid nutikalt, et sellega saab ka Eesti kroone tuvastada, mis on ju suuruselt ühesugused, aga värvilt erinevad.”
Asjade tuvastamiseks mõeldud Sherlocki abil saavad pimedad asju märgistada. Kui kapinurk, uksevõtmed ja muud asjad on nimega sisestatud, saab vahendit selle lähedal hoides teada, mis asjaga tegu.
Janar Vaigu sõnul on pimedatel suur nõudmine ka eestikeelsete kraadiklaaside, kalkulaatorite ja termomeetrite järele, kuid kuna neid valmistatakse masstoodanguna Hiinas, siis kulub tõenäoliselt veel palju aega enne kui need tooted eestikeelseks saavad.