Ka Kadrina külamehed, kes sõitsid autoga mereranda, et korjata külasauna kerise jaoks talgute korras hunniku kive, ei teadnud aimata, et sooritavad varguse, mille eest neid võiks oodata trahv või arest. Samuti läheb seadusega pahuksisse majaomanik, kes korjab rannast kive oma õue kaunistamiseks.

Kivimüük keelatud

Kivid kuuluvad Eesti Vabariigis maaomanikule. Rannakivid seega riigile ja mõne arvamuse kohaselt riiki esindavale vallale. Kümmekond Põhja- ja Lääneranniku valda said läinud nädalal Eesti Päevalehelt kirja küsimusega: kas võin teie omavalitsuse rannast enesele kerisekive korjata? Huvitaval kombel pidas kirja vaid üks neist vastamise vääriliseks. Juriidiliselt korrektset luba väikese koguse rannakivide korjamiseks ei saabunud kuskilt.

“Ilma omaniku nõus-olekuta ei tohiks siiski midagi võtta,” nendib justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask.

Seaduste järgi on keelatud ka oma maal asuvate kivide müük. “Maapõue kasutamist reguleerib maapõueseadus. Siinkohal võib märkida seda, et maaomanik võib ilma loata isikliku majapidamise tarbeks maavaravarusid või looduslikku kivimit võtta, kuid võõrandada ehk müüa neid ei tohi,” selgitas keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõu-nik Leili Tuul.

Metsas marjul käimine pole õnneks vargus, sest metsaseaduses on säte, mille kohaselt tohib metsas viibida ja marju, seeni, pähkleid, dekoratiivoksi ja -taimi või nende osi ning ravimtaimi varuda metsaomaniku huve põh-jendamatult kahjustamata.

“Kivide ja mulla osas on see aga reguleerimata, kuid ma usun, et meil ei hakata karistama ema, kes lapsega rannas mängides paar ilusat kivikest koju kaasa võtab,” nendib Mart Siilivask justiitsministeeriumist.

Emeriitprofessor Enno Reinsalu sõnutsi on see juriidiline vastuolu muudes riikides reguleeritud. “Taani seadusest on meeles, et võib võtta “oma tarbeks, mõõdukas koguses...” Soome analoogne seadus lubab oma maatüki maa ainest kasutada “oma tarbeks”.

Enno Reinsalu nendib: “Enamik inimesi ei tea, et mis tahes maapõue osa, muld ja rahnud kaasa arvatud, on loodusvara ja kuulub maaomanikule, sealhulgas ka riigile. Kaljune maapõu aga kuulub eranditult riigile.” Seaduse mõistes on kaljuse maapõue osad ehk suured maakivid samuti riigi omand, mida ei tohi omaniku loata müüa.

Põllukivide äravedamise ja mahamüümisega seondub ka muinsuskaitseline probleem. “Ainuüksi Kuusalu vallas on 473 muinsuskaitse all olevat arheoloogiamälestist. Võimalus, et kivihunnik ei olegi lihtsalt kivihunnik, vaid arheoloogiamälestis, on liialt tõenäoline. See, et mälestisel puudub tähistus, ei ole vabandatav”, selgitas valla keskkonnakaitse peaspetsialist Priit Adler.

Kivimüüja kimbatuses

Maarika Salu (nimi isiku palvel muudetud), kes müüb ajalehe vahendusel maaparandustööde käigus tema maadele kokku lükatud suurt kivihunnikut, selgitas: “Ma ise ei tulnudki selle müümise peale, aga kinnisvaraarendajad soovitasid, et mis nad seisavad, tehke parem rahaks,” rääkis naine. Teade, et oma maal olevaid kive müües võib ta minna seadustega vastuollu, tegi kivimüüja ärevaks. Ta rõhutas, et ei taotle suurt kasu, vaid püüab lihtsalt hunnikust lahti saada.

Kivide vargus politseistatistikas omaette kuriteoliigina ei kajastu. Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse ülemkomissar Lembit Kalda meenutas, et Kunda sadama ehitamise ajal oli küll probleem ühe kodaniku maalt ära veetud suurte põllukividega, kuid nördinud maaomanik loobus politseile avalduse kirjutamisest, mistõttu politsei menetlust ei alustanud. “Inimesed pole teadlikud, et ka kivid on omand, niisama neid võtta ei tohi,” ütles Kalda.

Loata kaevamine

Ka keskkonnainspektsioonis puudub eraldi arvepidamine kivide ja mulla ebaseadusliku teisaldamise kohta eraisikute poolt. Asutuste ja ettevõtetega on seadus selgem ja 2005. aastal registreeriti kokku 16 maapõue kaitse alast rikkumist.

Maapõuekaitse alaste rikkumiste eest määrati mullu trahve kokku 32 120 krooni.

“Läinud sügisel teatas keegi kodanik keskkonnainspektoritele, et Põlvamaal Laheda vallas käib karjääris kaevandamine. Kontrollimisel selgus, et kaeveluba tõesti polnud. Inspektsioon alustas kriminaalasja ning asi läks kohtusse. Selle aasta alguses määras Tartu maakohus kaevandajatele rahalise karistuse 3000 krooni,” meenutab pressiesindaja Leili Tuul.

Ostab iseenda mulda

Mullakoormate eest makstakse head hinda

•• Lisaks kividega seonduvale on seadustega korralikult reguleerimata ka mulda puutuv. Eesti Päevalehele on saadetud vihjeid juhtumite kohta, kus kinnisvaraarendajad koorivad müüdavatelt kruntidelt mulla, et see hiljem krundi ostjaile tagasi müüa.

•• Koos maanteeremondiga teeb maanteeamet igal aastal ka suurejoonelisi pinnase- töid. Peadirektori abi Tiina Reismann kinnitas, et objektile mittevajalikku ainest kasutatakse haljastuseks, nõlvade kujundamiseks ja õgvendusteks.

•• Eesti Päevalehele on vihjatud, et mitte kogu teetööde käigus välja kaevatud pinnas ei kulu siiski haljastuseks ja õgvendusteks, vaid teemehed müüvad seda ümberkaudsetele elanikele hinnaga 250 krooni autokoorem.