Raske terviserikke korral võib nutitelefon osutuda abi kutsumisel kasutuks
Järjest populaarsemaks muutuvad keerukad nutitelefonid võivad omaniku haigushoos hätta jätta, sest hädaabinumbrile helistamine on keeruline. Ootamatult tabanud raske haigushoo tõttu polnud oma nutitelefoni suuteline kasutama ka riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste. „Oleksin selle telefoni pärast peaaegu ära läinud,” tunnistas märtsis insuldiga haiglasse sattunud Maruste. Ta nentis, et vähemalt insuldi puhul on nutitelefon kasutu. „Kui sa saad telefoni kätte võtta, siis navigeerimine on võimatu või väga raske.”
Maruste sõnul tuleb vanematele inimestele sellisest võimalikust probleemist rääkida ja neid hoiatada. „See telefon on tehtud noorematele inimestele, kellel on koordinatsioon ja nägemine korras, kuid vanemale inimesele, kellel lisaks osutatud probleemidele on ka juba nahk kuivem, võib see saatuslikuks osutuda.”
Maruste sai siiski abi – tal tuli viimasel hetkel pähe roomata koridori ja appi hüüda. Õnneks jätkus tal selleks ka jõudu ja teda kuulnud naabrid kutsusid kiirabi. Nüüd on Marustel paralleelselt nutitelefoniga kasutuses ka niinimetatud seenioride telefon, kus on hädaabinupp eraldi esile toodud.
Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul on spetsiaalse hädaabinupuga telefon kõige otstarbekam, sest näiteks insuldi puhul võib juhtuda, et ka tavalise kõnetelefoniga abi kutsumine tegelikult ei õnnestu – tekkiva halvatuse tõttu ei pruugi käed liikuda ja silmanägemine korras olla.
Eestis tulid seenioridele mõeldud mobiiltelefonid müügile paar aastat tagasi. Telefonil on suured nupud ja selged numbrid, mis teeb selle kasutamise lihtsaks ja käepäraseks. Mis aga kõige olulisem – vajalikku turvalisust annab telefoni tagaküljel olev hädaabi- ehk SOS-nupp. Loomulikult hakkasid seeniorid seda nuppu alguses agaralt katsetama ja häirekeskuselt vastava info saanud sidefirmadel tuli oma klientidele uuesti selgitada, et nuppu vajutades on nad kohe ühendatud 112-ga ja niisama seda katsetada siiski ei tohiks.
Kuid on ka teine kurioosne juhtum. Aasta tagasi ootamatult haigestunud Jevgeni tahtis endale kiirabi kutsuda, aga tema nutitelefoniga osutus see võimatuks. Nimelt ei tunnistanud Jevgeni nutitelefon kolmekohalist numbrit. „Telefon ei hakanud seda numbrit isegi mitte valima,” meenutas Jevgeni.
Seejärel üritas ta 112 ette valida Eesti suunakoodi, kuid abi polnud sellestki – telefon teatas, et number pole kasutusel.
Kiirabi siiski saadeti
Suures hädas otsis Jevgeni internetist kiirabi lauatelefoni numbri, kust tal paluti aga helistada hädaabinumbrile. Tema selgituse peale, et see on võimatu, saadeti talle siiski kiirabi välja.
Seega probleem polnud selles, et kiirabi ei tuleks, vaid selles, et moodne telefon ei tunnistanud kolmekohalist numbrit. Olgu ka öeldud, et Jevgenit ei saa süüdistada rumaluses – tegemist on targa inimesega, kelle põhitööks on programmeerimine.
Elisa tootejuht Imre Nõmmik märkis aga, et kõik nutitelefonid võimaldavad kolmekohaliste hädaabinumbrite valimist. „See on suisa kohustuslik,” viitas Nõmmik mobiilitootjatele seadusega pandud kohustusele tagada kõigi telefonide puhul hädaabinumbrile helistamise võimalus. „Klientide teavitamise osas oleme enim tähelepanu pööranud sellele, et kliendid teaksid, et hädaabinumbritele saab helistada ka siis, kui operaatori võrk on maas või pole kõnekaardil näiteks kõneaega. Sel juhul tuleb SIM-kaart mobiiltelefonist eemaldada ja häirekeskuse number valida,” kordas Nõmmik üle vana, ent paljudel ununema kippuva tõe.
Kuid nii mõnigi inimene, kellel Eesti Päevaleht palus oma nutitelefonist SIM-kaardi eemaldada, ei saanud sellega esimesel katsel hakkama.
Ka EMT tehnilise teeninduse spetsialist Tanel Peep märkis, et ei tea ühtegi sellist telefoni, millel lühinumbritele helistamine keelatud oleks. Peep katsetas ka telefonimarki, millelt Jevgeni numbril 112 helistada ei saanud. „Telefon valis ilusti hädaabinumbri välja,” kinnitas Peep. Ta lisas, et mis puudutab numbritele helistamise piiranguid, siis osal mudelitel saab ise väljuvaid kõnesid piirata (mõnel telefonil on see funktsioon „Määratud numbrite”, mõnel teise nime all) ja seega tuleb jälgida, et kasutaja ei oleks ise telefonile mingeid piiranguid seadnud.
Ometi osutus esialgu pseudoteemana tundunud probleem nendele inimestele, kellega Eesti Päevaleht rääkis ja palus katsetada, kuidas nutitelefoniga kõige kiiremal moel hädaabinumbrile helistada, mõnelgi juhul parajaks pähkliks. Tavalist klaviatuuri oskab igaüks kasutada, aga kuidas kõige kiiremini häirekeskuseni jõuda? Olgu öeldud, et lõpuni me välja ei läinud ja 112-le tühje kõnesid ei teinud.
Kõige kergem ehk siis tavapärane oli 112 valimine neile, kelle telefonil polnud koodiga ekraanilukustust – mis iseenesest on suur turvarisk, arvestades telefoni kaotamise või varastamise võimalust – või oligi eraldi nupp hädaabikõne tegemiseks. IPhone 4 omav tehnikahuviline noormees sai aga alles pärast allakirjutanuga rääkimist teada, kuidas tema oma telefoniga kõige kiiremini 112 valida saab. Nimelt polnud ta kunagi märganud, et Enter Passcode’i menüüs on Emergency Calli ikoon, mida tuleb vajutada ja seejärel klaviatuuriga 112 number valida. Seega polnud ta telefoni soetades manuaaliga tutvunud. Samamoodi toimis ka Windows Phone 7 telefon.
Ühegi ülalpool näiteks toodud inimese puhul polnud tegemist nutitelefonide põlgajaga. Vastupidi, kõik nad hoiavad end tehnikauudistega kursis, kuid tunnistasid, et noorte inimestena pole nad kunagi selle peale mõelnudki, et peale telefoniga surfamise tuleks elutähtsale numbrile helistamine endale selgeks teha. „Ma polnud kunagi selle peale mõelnud, et peaksin endale selle selgeks tegema. Aga tõsi ta on – ühel hetkel, kui abi on vaja, võib juba hilja olla,” tunnistas nii mõnigi.
Sama üldpõhimõte
EMT avalike suhete juht Kaja Sepp oletas, et ilmselt siis ongi asi selles, et inimesed, kes pole harjunud valima mitte numbrit, vaid nime, ei oska numbrivalimise kohta enam üles leida. Tanel Peep lisas, et 112 valimine käib kõigil telefonidel ikka sama põhimõttega. „Helistamise menüüst tuleb valida 112 ja siis vajutada „Helista” või rohelisele kõne algatamise klahvile vms. See tähendab, et lihtsalt olenevalt telefoni tarkvarast võib loomulikult kogu helistamise funktsioon, rakendus või nupukene asuda menüüs natukene erinevas kohas, aga üldpõhimõte on ikkagi kõikjal sama.”
Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski nentis, et nutitelefonile pannakse tõesti vahel kogemata selliseid seadistusi peale, et pärast vaata ja imesta. „Ühelt poolt on nutikatel telefonidel palju võimalusi, aga teisalt võib ka lihtsalt eksida,” tõdes Raiski.
Pesumasinat ostes peab iga inimene elementaarseks kasutusjuhendi läbilugemist ja nii peaks see olema ka nutitelefoni puhul. „Arvestada tuleb ikkagi sellega, et klient soetab endale väikese arvuti. Oleme ka seda oma klientidele öelnud, et lugege telefonijuhendit, et teaksite, kuidas telefoni käsitleda. Kui aga pole ikkagi kindlad, et asi, mida teha soovite, saab õigesti tehtud, siis pöörduge spetsialistide poole – oma operaatori esindusse –, et midagi juhuslikult valesti ei läheks,” pani Raiski inimestele südamele.
Häirekeskuseni see probleem üldjuhul ei jõua, kui inimene pole nuti- või mõne muu telefoniga mingil põhjusel 112-ga ühendust saanud. „Meieni jõuavad ju hädaabikõned,” viitas häirekeskuse kommunikatsioonijuht Edvi Freiberg.
Turvapäevadel käies on Freiberg aga näinud seda, et inimesed ei teadvusta, kuidas nad oma telefoniga ikkagi hädaabikõnet teha saavad. Häirekeskus on nimelt turvapäevadel esitanud küsimuse, kuidas teha hädaabikõnet juhul, kui mobiilil pole levi. „Inimesed arvavad, et 112-le saab siis ikka helistada. Aga telefonimargid ja -süsteemid ning selletõttu ka vastavad lahendused on ju erinevad. Vanemate telefonitüüpide puhul on selge, et telefonist tuleb sellisel juhul SIM-kaart välja võtta, kuid tegelikkus on see, et inimesed ei oska seda teha või mõningatel puhkudel eriti just uuemate markide korral on see lihtsalt väga keeruline. Rohkem teavad mobiilist kaardi eemaldamise vajalikkusest kooliõpilased, kuid kui paljud seda proovinud on?” viitas Freiberg. Seetõttu pani ta inimestele südamele, et kui nad endale või oma lapsele telefoni ostavad, tuleb kindlasti juba poes küsida, kuidas nad saavad sellega hädaabikõnet teha.
Naljakõnesid teha ei tohi
Eesti Päevaleht rääkis ka kahe lapsega, Klausi (7) ja Kaspariga (10) ning nemad olid täiesti teadlikud, mis numbril tuleb hädaabikõne teha. „112! Vanemad on rääkinud ja koolis on ka räägitud,” tuli vastus justkui ühest suust. „Aga naljakõnesid sinna teha ei tohi,” lisas seitsmeaastane Klaus noomivalt.
Kummalgi poisil on tavaline kõnetelefon, kuid nad kinnitasid, et probleeme poleks ka nutitelefoniga. Samuti teadsid poisid, kuidas saab hädaabikõne valida juhul, kui telefonil levi pole.
Freiberg viitas ka ammusele probleemile, et mobiilitootjad võiksid nii kaugele jõuda, et hädaabikõne tegemiseks ei peaks SIM-kaarti välja võtma. „Inimestel pole seda teadmist, see läheb meelest ära, eriti hädas olles,” nentis Freiberg.
Ka mobiilsidefirmad on ise probleemi tunnistanud, öeldes, et telefone võiks valmistada nii, et hädaabikõne tegemiseks poleks vaja SIM-kaarti mobiiltelefonist välja võtta ja 112 valimise ebaõnnestumisel koduvõrgus otsiks telefon automaatselt mõnda teist toimivat võrku, kuni kõne õnnestub. See eeldaks mobiilidetootjate seniste standardite muutmist.
Imre Nõmmik
Elisa tootejuht
Inimlikust vaatevinklist on mõistetav, et inimesed ei pruugi osata hädaabinumbrit valida, sest tavaliselt ükski inimene sellele helistamist ei harjuta. See pole ka seadusega lubatud. Kui Elisasse jõudsid müügile esimesed MyPhone’id, siis katsetasid nii mõnedki Elisa seeniorid spetsiaalset oranži värvi hädaabinumbrit. Teavitus jõudis häirekeskusesse kohale ja häirekeskus, kelle koormus kasvas, palus meil oma kliente teavitada, et nad lõpetaksid sellise katsetamise. Seeniorid tegid seda pahaaimamatult, hoomamata, kas kõned tegelikult lähevad või ei lähe läbi. Läksid.
Selleks et inimesel oleks kergem kindlale numbrile, sealhulgas hädaabinumbrile helistada, on nutitelefonidele mitmeid eri seadistusi ja rakendusi ehk app’e.
Samsung ja Huawei on osale mobiiltelefonide mudelitele teinud võimaluse minna nutitelefoni lukust avamata otse numbrivalimise režiimi. Numbrivalimise režiimis saab klient valida häirekeskuse numbri 112 ja helistada.
Nutitelefonidele on olemas ka hädaabi (Emergency) app’id. Üks neist toimib nii, et klient määrab kindla hädaabi (Emergency) nupu ja kui ta sellele vajutab, siis saadab nutitelefon automaatselt tema lähedastele kaardilingi tema asukohaga, samuti SMS-i ja e-kirja, et inimene on hädas. Teave läheb kliendi poolt määratud numbritele.
Lisaks on olemas app (rakendus), kuhu saab salvestada kõik kriisiolukorra numbrid.112Universaalne number 112
Veebruaris avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt teab 90% eestlastest, et õnnetuse korral tuleb helistada üldisele hädaabinumbrile 112, kuid vaid kolmandik on kursis sellega, et sama number kehtib kõikjal EL-is ja ka mujal Euroopas.
Number 112 ühendab helistaja asjaomase hädaabiteenistusega (kohalik politseijaoskond, tuletõrjeüksus või meditsiiniasutus) ja on kättesaadav 24 tundi ööpäevas. Ühtset hädaabinumbrit 112 kasutatakse kõikides EL-i liikmesriikides koos olemasolevate riigisiseste hädaabinumbritega.
Praegu saab Eestis hädaabinumbrile helistada eesti, vene, inglise ja soome keeles.
