Raudsaar: allikakaitseseaduse mõju näeme kohtuasjadest
Riigikogu õiguskomisjon ei arvestanud ühtegi ajalehtede liidu ettepanekut ennetavate trahvide pehmendamiseks ja täpsustamata summas väljamakstavad „tulevikutrahvid“ võivad peagi tõeks saada. Allikakaitseseaduseks nimetatud eelnõu 656SE oli täna viimast korda riigikogu õiguskomisjonid arutusel ja läheb täiskogu ette teisele lugemisele sel kolmapäeval.
Seaduse tulipunktiks on peetud paragrahve, mille kohaselt võib kohus välja mõista nn ennetavaid trahve – ehk siis juhul, kui keegi tunneb ennast ajakirjanduse poolt solvatuna või kahjustatuna võib ta kohtu kaudu nõuda oma solvajalt välja hüvitist selle moraalse kahju eest, mida ta alles tulevikus tunda võib.
Ajalehtede liit (EALL) on sellele tuliselt vastu seisnud, kuna leiab, et seaduse sellisel kujul jõustumisel saavad poliitikud soovi korral vastumeelse ajakirjandusväljaande lihtsalt pankrotti lasta. Esmalt palus EALL, et seadusesse kirjutataks sisse nõue, et väkjamakstav ennetav hüvitis peab olema sõltuvuses kasust, mida väljaanne seadust rikkunud uudise avaldamise pealt teenis. Selle ettepaneku lükkas õiguskomisjon tagasi.
Viimaseks palus EALL seadusesse muudatust, mille kohaselt oleks ennetaval hüvitisel piirmäärad – füüsilise isiku puhul 15 646 krooni ehk 1000 eurot ja juriidilise isiku puhul 156 646 krooni ehk 10 000 eurot. Ka sellest õiguskomisjon täna keeldus.
Antropov: hüvitise piirmäära ei saa kohtule ette kirjutada
„See oleks samm kohtunike otsustusõiguste piiramiseks,“ selgitas õiguskomisjoni esimees Robert Antropov Päevaleht Online’ile. „Siin ei ole analoogiat trahvidega, mille summad on määratud, vaid tegemist on isiku kasuks väljamõistetava hüvitise suurusega ja need on kaks erinevat asja. Meil ei ole mingit alust kohtunikke mitte usaldada, et nad ei suuda õiglaselt seda summat ise määrata,“ põhjendas Antropov EALLi ettepaneku tagasilükkamist.
Ajalehtede liidu hirmu, et seadus võimaldab poliitilisi manipulatsioone, Antropov ei jaga. „Karta et sellega lastakse üks või teine meediaettevõte pankrotti, ei ole mingit alust. Hüvitiste suurused on välja kujunenud ja ma usun, et mingit revolutsiooni ei teki,“ ütles ta. „Me ei usu, et sellega kellelegi väga-väga liiga tehtaks. Loodame, et ajalehed ja ajakirjanikud ei pahanda,“ lisas Antropov lõpetuseks.
Raudsaar : esimesed kohtuasjad tulevad pärast valimisi
Ajalehtede liidu juhatuse liige Mart Raudsaar sõnul on ta seaduseelnõu arutluses pettunud. „Ma olen väga pettunud, sest võlaõigusseaduse pooles ei arvestatud mitte ühtegi meie ettepanekut,“ ütles ta. Raudsaare hinnangul on püüd ajakirjandust kontrollida ülepaisutatud hirm. „Kui me pole rahul ühe, teise või kolmanda poliitiku tegemisega, siis see ei tähenda, et me tahaks korraldada riigipööret ja poliitilist süsteemi muuta. Loomulikult on ajakirjanduses probleeme, aga see ei tähenda, et me saaks ajakirjanduse põhiprintsiibi kallale minna, mis on võimalus kritiseerida võimu tegemisi,“ rääkis ta.
„Mitte kellelegi ei tuleks Ameerikas pähe teha sellist seadust ja võib öelda, et kui see seadus oleks kehtinud Ameerikas 70-ndatel, oleks Watergate olemata. See on aga õpikunäide, kuidas ajakirjandus kontrollib valitsuse tegevust,“ tõi Mart Raudsaar paralleeli.
Seaduse vastuvõtmise tegelik mõju ilmneb tema hinnangul kohtuasjades. „Ootame ära esimesed kohtuasjad. Ma arvan, et võime neid näha pärast valimisi,“ ütles ta.
„Meie teine mure on see, et seadus puudutab ka blogijaid ja e-kirjavahetust ning selle sattumist kolmandate osapoolte kätte. Kui ma vaatan selle seaduse rakendusvõimalusi, tõusevad mul ihukarvad püsti,“ osutas ta seaduse murekohtadele.
Sellegipoolest ei pea Mart Raudsaar seaduse vastuvõtmist ja selle kohaldamist katastroofiks, kuna pärast Eesti kohtusüsteemi ammendamist on ka rahvusvahelised edasikaebamise võimalused. Samuti saab seadust muuta. „Me üritame jätkuvalt saavutada selle seaduse muutmist, sest nagu öeldi viimses reliikvias „ühe tulekahju pärast ei lõpe meie püha üritus,“ sõnas ta.
