Reinsalu: palgad on eelarve keskne teema
Afganistani visiidil sõduritega kohtudes oli nende kõige olulisem küsimus, mis saab kaitseväelaste palkadest üldiselt. Teie sõnum oli, et palgad tõusevad. Kui palju nad siis tõusevad?
See on eelarveläbirääkimiste küsimus, aga kui vaadata seda probleemi, siis ka rahandusministeeriumi tehtud ülevaade eri ministeeriumide palkadest ja personalist näitab, et riigikaitse valdkonnas on vabatahtlik voolavus kõige suurem. See tähendab, et inimesed ise lahkuvad valdkonnast ja leiavad kusagil mujal väljakutseid. Probleem on väga tuntav.
Masuajal tehti kärpeid eelkõige põhipalku lõigates ja selge on see, et lahendus tuleb leida. Numbritest on vara rääkida, eks see eelarve on tervik.
Küsimus on ka selles, et teil kaitsevaldkonnas peaks ju olema kõige lihtsam – 2% SKT-st on kaitsekulud ja SKT suureneb sel aastal, mis tähendab automaatselt paarkümmend miljonit eurot lisaraha, mida otse suunata kaitseväelaste palkadeks.
Personalikulud tulevad muidugi selle kahe protsendi seest, ei ole realistlik kujutada ette, et mingit täiendavat raha tekib juurde. Teiseks, minu enda arusaam on see, et kui palgatõusuks raha leitakse, siis selle all ei kannata need investeeringud, mis riigikaitsesse lähevad. Üldine NATO soovitus on hoida neid piire nii, et kolmandik läheks personalikuludeks, kolmandik investeeringuteks ja kolmandik üldisteks majandamiskuludeks. Kui lisaraha tekib, siis sellest valemist juhindutakse.
Teine aspekt on see, et palgatõus ei tohiks tähendada vaibana palkade kergitamist – kõigile ühtemoodi veidi juurde. Siin on tõsisemateks valdkondadeks erialaspetsialistid, nooremohvitserid ja vanemallohvitserid. Tähtis on järgmisel aastal ka alamehitatud üksuste täiskomplekteerimine. Personalikulu ei tähenda ainult palgatõusu, vaid ka inimeste juurdevõtmist.
Kui kaugele te järjekordsel maraton-kabinetiistungil jõudsite? Kas leidsite kusagilt lisaraha? Seda pole vaja leida mitte ainult teile, vaid ka IRL-i ministrite vastutusala palkade jaoks.
