Riigikogu võttis vastu allikakaitseseaduse
Eelnõu kolmanda hääletamise ajal oli kohal 90 riigikogulast, kellest osales hääletusel 64, misjuures üks neist jäi erapooletuks.
Nn allikakaitseseaduse jõustumisel võib kohus välja mõista ennetavaid kahjuhüvitisi ehk sisuliselt karistada inimest selle eest, mida ta veel teinud ei ole. Seaduse autorite kinnitusel on ennetava hüvitise eesmärk võtta kedagi laimanud või solvanud inimeselt või meediaväljanandelt motivatsioon seda edaspidi teha.
Ajalehtede liit (EALL) on saatnud õiguskantsler Indrek Tederile kirja palvega analüüsida selle eelnõu teksti vastavust põhiseadusele, kuna EALL kardab, et ennetava kahjuhüvitise nõue võib mõjuda inimestele ja ühiskonnale heidutavalt, kuna ei juleta enam oma seisukohti karistuse kartuses väljendada. Teder ei võtnud palvet menetlusse, kuna tema sõnul ei saa õiguskantsler menetleda veel jõustumata seadust. Ajalehtede liit lubas pärast seaduse jõustumist uuesti õiguskantsleri uksele koputada.
Allikakaitseseaduseks nimetatakse ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadust.
