Nimelt pidanuks Liiapeksi– Loobu teelõigu remonditööd lõppema eelmise aasta novembri keskpaigas, kuid seda pole tehtud ning teelõigul remonti praegu isegi mitte ei käi.

Maanteeameti kinnitusel ei ole tee-ehitaja siiani teatanud tööde mittetegemisest ega ole ka teada andnud tööde uuest valmimistähtajast. „Kuna uus töö-programm tegemata tööde lõpetamiseks on koostamisel, siis ei saa konkreetsest lõpptäht-ajast hetkel veel rääkida,” selgitas maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu.

Hädad algasid eelmisel suvel

Hädad kõnealusel teelõigul algasid mullu suvel, mil riigihankega peatöövõtjaks saanud Nordecon Infra teatas maanteeametile, et nad soovivad töödel kasutada planeeritust odavamat materjali. Kuna maanteeamet plaaniga ei nõustunud ja ettevõttel puudusid võimalused projektis määratud tardkivikillustiku tarnimiseks, tuligi tööd ettevõtte selgitusel peatada.

Nüüd on selgunud, et Nordecon oli eelmise aasta suvel odavamat materjali riigile peale surudes sundseisus, sest maanteede ehitamise tippajal polnud projektis ettenähtud tardkivikillustikku mitte kusagilt Eestist lihtsalt võimalik osta.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et ettevõtted peavad pakkumusi tehes võtma endale riski ja kui seda riski vältida ei suudeta, tuleb arvestada ka järgnevate sanktsioonidega.

Iga viivitatud päev läheb firma omanikele maksma ligi 3200 eurot. Nimelt selgitas maanteeamet, et tähtaja ületamise eest on ettevõte kohustatud tasuma tellijale ehk riigile leppetrahvi 0,05% lõplikust lepinguhinnast iga tähtaega ületanud päeva eest.

Esialgne maksumus on Liiapeksi–Loobu teelõigu puhul kavandatud 5,9 miljonit eurot (92 miljonit krooni). Kui Eesti Päevaleht viimati novembri lõpus kõne-   alusest teeremondist kirjutas, rääkis Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink, et Liiapeksi– Loobu maanteelõigu ehitustööd saavad valmis suvel 2011. Eile täpsustas Vink, et Nordecon on teinud ettepaneku lõpetada tööd 15. septembriks.

Nordecon: trahviks pole alust

Rahaliselt tähendaks pea kümnekuuline viivitus Nordeconile ligi miljoni euro suurust leppe-trahvi. Raha Nordecon mängu aga panna ei soovi. „Maantee-  ametil on tõepoolest lepingu järgi vastav õigus, kuid seda saab rakendada põhjendatult. Nordecon on seisukohal, et täna leppetrahvi rakendamiseks põhjuseid ei ole,” lisas Vink.

Maanteeamet jääb aga leppetrahvist rääkides vaoshoitumaks. „Kuna lõplik lepinguhind selgub tööde lõpetamisel, siis     trahvi suurust ei oska praegu öelda,” selgitas Allan Kasesalu.

Minister Partsi sõnul peaks riik lepingujärgseid tähtaegu    eiravaid ettevõtjaid üldjuhul rahaliselt korrale kutsuma, sest nii saab ära hoida uusi tahtlikke viivitusi.

Nordeconi teatel saab seiskunud töid taasalustada, kui ilm võimaldab ja maanteeamet ning insener selleks loa annavad.