Illustratsioon: Shutterstock

Eelmisel nädalal teatas rahandusministeerium, et valitsussektori töötajate arv vähenes aastaga 1500 inimese võrra ehk kaks korda rohkem, kui valitsus eelmisel aastal eesmärgiks seadis. Nimelt plaanitakse vähendada töötajaskonda nelja aasta jooksul umbes 750 inimest aastas. Kärpimistulemusi nähes (vt graafik) tekib küsimus: kuidas suutsid ministeeriumid kõigest aastaga töötajate arvu nõnda hoogsalt vähendada? Kas eesmärgiks seatud latt oli madal või ongi Eesti avalik sektor liialt õhku täis? Või läks käiku nn ratsionaliseerimisplaan ja kaotati ametikohad, mis tegelikult polnudki täidetud? Näiteks kirjutas Eesti Päevaleht hiljuti, kuidas päästeamet hoiab kohti ees ootava koondamiskäsu kartuses tühjana, et siis hoopis neid kärpida, kuigi reaalselt läheneb päästjate arv kriitilisele miinimumile.

Ministeeriumid koos oma allasutustega väidavad, et esitatud tulemustes tühje kohti pole ja kõik ametipostid on alati olnud täidetud reaalsete inimestega. „Arvestati vaid neid, kes on aktiivses töö- või teenistussuhtes, siia hulka ei arvestatud lapsehoolduspuhkusel viibijaid,” ütles kärpe kohta rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Kristina Haavala.

Avalehele
101 Kommentaari