Robert Telliskivi verises ja vastikus lahingus
“Minu esimene lahing oli septembri alguses Dno lähedal,” vestab hea mälu ning jutustamisoskusega vanahärra. “See oli isiklikult väga vastik - hulgakaupa laipu ja verd.” Tagatipuks möödus noortest sõduritest sadu haavatuid vedav hobuvoor. Noorele mehele tundus, et ta kaotab kohe teadvuse. Esimest korda nägi ta koos kaaslastega, mida sõda tegelikult tähendab. “Selle ajani olin vaid teoorias õppinud ja piltidelt näinud, mis lahinguväljal toimub. Tegelikkus oli aga liiga jube!” tunnistab ta.
Septembriks 1941 oli Telliskivist saanud Saksa sõdur. Punaarmeest, mille ridades ta mõni aeg tagasi oli teeninud, oli ta augustis üle läinud. “25. augustil olin juba kodus Raplas ja hiljem Tallinnas,” räägib ta. Seega on mees teeninud kolmes sõjaväes: Eesti kaitseväes, Punaarmees ja Saksa väes. Vaid soomepoisi põlv jäi Telliskivil proovimata.
Sõda algas ja ohvitserid kadusid
22. juuni 60 aastat tagasi oli pühapäev. Eesti sõjaväest loodud Punaarmee territoriaalkorpuse üksused olid vana 7. rügemendi Lõunalaagris. Ülemused olid otsustanud puhkepäeva meelelahutuseks diviisi käsitsivõitluse esivõistlused korraldada. Keegi meestest ei teadnud, et juba varahommikul olid sakslased üle tollase Nõukogude Liidu piiri tunginud. “Võistluse lõpetasime umbes kell 3 päeval,” meenutab Telliskivi. “Marssisime siis kasarmutesse, kui üks ohvitser tormas vastu ja hüüdis: “Sõda on lahti!” Kogu koosseis aeti kiiresti klubisse, kus kõrgemad ohvitserid meestele kõne pidasid ja võitlusele agiteerisid.”
Samal ajal käis kiirkursustele saatmise sildi all ka Eesti ohvitseride arreteerimine. Täpselt ei teadnud keegi midagi, sest ühel hetkel ülemusi lihtsalt enam ei olnud. “Nad oleksid justkui õhku haihtunud,” meenutab Telliskivi. Hiljem rääkis talle aga endine klassivend, kuidas asi tegelikult käis. Ohvitserid aeti kokku ühe maja koridori. Püstolid, kaardid ja kogu varustus oli kästud kaasa võtta. “Iga mees kutsuti siis eraldi tuppa,” vahendab Telliskivi. “Püstol kästi panna lauale, kust tðekistid selle kohe sahtlisse viskasid.” Nurgast ilmusid NKVD sõdurid ja tõukasid järjekordse ohvri keldrisse. Mehed veeti autodega raudteejaama ja viidi kinnistes loomavagunites Riiga ning sealt edasi Siberisse.
Snaiper Georg Otsaga koos sõjakoolis
Praegu 84. eluaastat käiv Rapla mees astus Eesti sõjakooli 1930. aastate lõpus. Muu hulgas ristus tema tee ka legendaarse laulja Georg Otsaga. “Suurepärane täpsuslaskur, rivilaulu eestvedaja ja hea semu,” meenutab Telliskivi sõprade hulgas Sossiks hüütud kaaslast. 1939. aasta sügisel jätkas Telliskivi õpinguid lahingukoolis. Sõjakool oli tal seks ajaks juba seljataga. Georg Otsast sai aga mereväelane. 1940. aasta juunipöörde ajal oli lahingukooli esimese kursuse lõpetanud Telliskivi nädalasel puhkusel Raplas isakodus. Naastes väeossa, kuulis ta kaaslastelt, kuidas punaste käelintidega tööliste kambad käisid korrapidajalt relvi nõudmas. Mõni kehvema närviga mees olevat suure vihaga kuuli rauda tõmmanud ja isehakanud riigipöörajaid ähvardanud. Pääsu polnud aga kellelgi - augustis liideti Eesti sõjavägi Punaarmeega. Äsjastele aspirantidele anti võõra armee auastmed - Robert Telliskivist tehti näiteks nooremleitnandi aukraadis pataljonikomandör. Ees ootasid haavatasaamised, Saksa armee autasud, pikad sõjajärgsed seiklused ning lõpuks teenimine uue Eesti kaitseväes.
Mis juhtus 22. juunil 1941?
Juuniks 1941 käis Teine maailmasõda juba 20. kuud. Saksamaa oli koos Itaaliaga värskelt okupeerinud Jugoslaavia. 7.-9. aprillini murdsid Saksa väed läbi Põhja-Kreeka kaitseliinid ning 23. aprillil riik alistus. 20. maist kuni 1. juunini vallutasid Saksamaa õhudessantväed Kreeta saare.
Nõukogude Liidu vastaseid sõjaplaane haudus Saksamaa juba 1940. aasta suvel, kui alustati Barbarossa plaani väljatöötamist. Aastakümneid arvati, et tegu oli puhtalt maailmavallutusliku kallaletungiga, mis algas 22. juuni varahommikul. Paljud uurijad, eriti aga Viktor Suvorov, on tõestanud siiski vastupidist. Nõukogude Liit rajas vaid mõne aastaga hiigelarmee, sest kavatses ise Saksamaad rünnata ja seal punavõimu kehtestada.
22. juuni hommikul ületas tollase NSVLi piiri kolmveerand Saksa väliväest, millele lisandusid veel ka Rumeenia ja Itaalia üksused. Esimesed nädalad ja kuud tõid peadpööritavat edu - välja jõuti koguni Moskva alla, Äänisjärve äärde ja Rostovini.
Allar Viivik
