Saaremaa koolipoiss leidis põllult rahapaja

16. sajandist pärit mündid kaevati maamulda Põhjasõja ajal

Saaremaa Kaarma valla koolipoiss leidis kartuleid võttes enam kui tuhandest hõbemündist koosneva rahapaja, mis on teadaolevalt saare suurimaid aardeleide.

Kaarma 7. klassi koolipoisi Kajar Poopuu kartulivõtukonksu otsa sattus laupäeval Saaremaa lähiajaloo suurimaid aardeleide, kui ta avastas Tõrise külas Jaanimatsi talus kartuleid võttes enam kui tuhat XVI sajandist pärit hõbemünti.

"Enamik münte on pärit 16. sajandi teisest poolest ning oletatavasti on need maamulda maetud Põhjasõja ajal," lausus Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa. "Ilmselt mattis mõni rikas talumees venelaste sõjaretke hirmus raha maasse, kuid sinna see jäigi. Tollal oli see kant päris rikas piirkond."

Püüa sõnul oli ime, et rahapada alles nüüd leiti, sest aardeleiu kohas on juba aastaid olnud kartulimaa, kuid varem polnud talu omanik, Kuressaares elav maaler, seda avastanud.

"Ime on seegi, et lisaks hõbemüntidele ning tugeva vasesisaldusega hõbemüntidele leiti veel ka üllatavalt hästi säilinud nahkne rahakukkur," osutas ta.

Püüa sõnul aardeleid siiski haruldane ei ole, sest kümmekond aastat tagasi avastati Karjas kasvuhoone vundamendist tunduvalt väiksem rahapada, mis sisaldas sama ajastu münte.

Püüa ei osanud nimetada aardeleiu väärtust, kuid asjatundjate sõnul võib see küündida ligikaudu miljoni kroonini. "Seaduse järgi kuulub aardeleid riigile, kuid teatud protsendi aarde väärtusest saab leidja leiutasuna," selgitas Püüa. Asjaõigusseaduse kohaselt peaks leidja saama kümnendiku leiu väärtusest.

Muuseumi direktori kinnitusel tuleb leidjaid tänada, et nad otsustasid aardest teatada. "Talu perenaise tuttav oli suvel töötanud Saaremaa muuseumis ning tema soovitusel võetigi meiega ühendust," osutas Püüa.